Muusika
-
Eesti nüüdismuusika raudvara Tarmo Johannese kanalisatsioonitorudest konstrueeritud bassflöödil kõlasid pehmed ja madalad helid.Rene JakobsonTumesooja tämbriga pill
Muusikalise kanga aeglane lahtirullumine oli hüpnotiseeriv ja jättis mulje, nagu see muusika oleks isetekkeline ning voolaks ürgselt välja kuskilt aegade ja mälu hämarusest.
4 minutit -
Tonio Tamra 9. III 1962 – 8. VII 2024
62aastaselt lahkus meie hulgast muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik Tonio Tamra.
Tonio Tamra õppis praeguses Viljandi Paalalinna Koolis, Viljandi Muusikakoolis, Tallinna Muusikakeskkoolis (praegu Muba osa), Heino Elleri Muusikakoolis ning lõpetas 1994. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Lepo Sumera kompositsiooniklassi. Aastatel 1994–2003 töötas ta haldusprorektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus tema tööülesannete hulka kuulus uue õppehoone ehituse protsessi juhtimine. Praegune EMTA õppehoone valmis tema ametiajal.
Aastatel 2003–2013…2 minutit -
Philip Glassi vokaalpartiid on „Hydrogen Jukebox’is“ paljuski üles ehitatud ansamblilaulule ning lavastuse üks tähtsamaid elemente oli liikumine. Pildil on militaarvormis lauljad Tamar Nugis, Iris Oja, Maria Listra, Karis Trass, Raiko Raalik ja Heldur Harry Põlda, neile vastandub taustal valgesse riietatud Ivo Uukkivi, kes luges Allen Ginsbergi luulet.Siim Vahur / NargenfestivalKuulates vesinikugrammofoni hukatuseraginat
„Nargenfestivalil“ etendunud aastakümneid tagasi kirjutatud „Hydrogen Jukebox’ist“ kumab läbi tänapäeva maailm.
4 minutit -
Margarita Voites 30. X 1936 – 20. VI 2024
Lahkunud on legendaarne estoonlane, koloratuursopran Margarita Voites.
Aastatel 1955–1957 õppis Margarita Voites Tartu Ülikoolis bibliograafiat ning astus õpingute kõrvalt ülikooli näiteringis üles ka Imre Kálmáni opereti „Montmartre’i kannike“ nimiosas. Tänu lavastuse menule jättis ta õpingud ülikoolis ning asus õppima Tallinna Konservatooriumi Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Sellel laval nägid rambivalgust Margarita Voitese esimesed suurrollid: Violetta ja Gilda (Giuseppe Verdi…3 minutit -
Kuigi nn rolle oli lavastuses palju, ei mänginud need kuigi suurt rolli, sest puudus ühene narratiiv. Teksti, muusika, karakterite ja stsenograafia eesmärk oli luua õhustik. Vormi kõrval kandis lavastust ennekõike selle muusikaline sisu.Rene JakobsonMis on vabadus?
Kuidas saada vanast lahti ja edasi liikuda? Tuleb unustada, et teha ruumi uuele kogemusele. Unustamine on vabadus. Vaid see teeb võimalikuks kogeda igavest muutumist.
5 minutit -
Ukraina klassikalise muusika festivali „Odessa Classics“ asutaja, pianist Oleksi Botvinov (fotol paremal, vasakul Valentõn Sõlvestrov), seadis sihiks luua selline toekas suursündmus, mis aitaks Ukrainal Euroopale sammukese ligineda ja kultuuri kaudu tugevamaid sidemeid sõlmida.Kaupo KikkasSõlvestrov ja suur saladus
Valentõn Sõlvestrovi omapärases lihtsuses on õigupoolest tore peitemäng, suur saladus, mis tuleb ilmsiks alles noote avades.
4 minutit -
Lavastuse „Mere laul“ tugevuseks kujunes bändilik lähenemisviis: solistid tegutsesid ühtse, paraja eripäraga kokkumängu nimel ja hoolimata tõtaka alguse virvarrist jõuti lüürilisemate elutõdemusteni.Airi LeonBallaad lahkumisest, naasmisest ja kaluriameti karidest
Mere stiihia on maisest jalgealusest alati tugevam, raevust saab leppimine ja viin lennutab kõrgete rannakivide pealt paljusid kangelasi ikkagi bussipeatuste marionettideni.
2 minutit -
Veljo Tormise „Unustatud rahvad“ kõlas Pariisi orkestri koori esituses tänu sellele, et dirigent Ingrid Mänd on teinud koorijuhina rahvusvahelist karjääri: aastatel 2022-2023 oli ta Pariisi orkestri koori koormeister ning kohe tööle asudes pakkus ta välja mõtte esitada „Unustatud rahvaid“.Maanus KullamaaEncore!
Ehk vaatas Veljo Tormis kusagilt pilvepiirilt ja naeratas, kui Pariisi orkestri koor Eesti Rahva Muuseumis „Unustatud rahvaid“ laulis.
5 minutit -
Iris Oja kujutatud Emajõgi oli võrdlemisi staatiline, hillitsetud ja vaoshoitud. Jõgi oli personifitseeritud, aga ka tugevalt intellektualiseeritud ning säilitas seejuures oma tüpaažis ja lavaolekus teatava stoilisuse.Kristi KuuseSamasse jõkke ei saa astuda kaks korda
Kas ürghelist saab kõik või saab kõigest hoopiski heli? Kogu olemasolev muutubki ju ometi pidevalt: miski muutub millekski, mida veel ei ole, ning seega saab ühest kõik ja kõigest üks.
5 minutit -
Vox Clamantis on mitte ainult Eesti, vaid ka maailma koorimuusikas omanäoline fenomen, mille teeb eriliseks ühishingamine, muusika põhjalik läbitunnetamine ja mõtestatud esitus.Siim Vahur / NargenfestivalMõttetihe Kreegi ja Saare esitus
Vox Clamantisel on kindlasti oma osa selles, et Kreegi looming maailmas tunnustust on leidnud. Kui vaid Kreek, kelle muusikat tema eluajal kuigi palju ei tuntud, kõiki neid esitusi kuuleks!
5 minutit
