Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali „Promfest“ ja Vanemuise teatri koostööprojekt Giuseppe Verdi „Aida“: muusikajuht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja ja kunstnik Madis Nurms, koreograaf Teet Kask, valguskunstnik Margus Vaigur, osades Jomantė Šležaitė (Leedu), Anželina Švatška (Ukraina), Eduard Martõnjuk (Valgevene), Romāns Poļisadovs (Läti),…
Üle noatera pääsesid dokumenti ka eesti interpreedid
Kuigi „Kultuuripoliitika põhialused kuni aastani 2020“ sündis kultuuri juhtimise omamoodi grotesksel ajajärgul, on selles siiski nii mõndagi head. Üle noatera pääsesid dokumenti ka eesti interpreedid, mille üle on tõeliselt hea meel! Riigi valmisolek toetada interpreeti, samaaegselt panustades sellega meie inimeste võimalusse rahuldada oma tõsisemaid, vaimseid ja kultuurilisi vajadusi, on igati tänuväärne.
Viimastel aastatel on kultuuripoliitikas aset leidnud sügavad nihked.…
Kommentaar dokumendile „Kultuur 2020“, kus rütmimuusikat justkui ei mainitagi.
2020. aastal tahaksin rääkida eelkõige muusikast. Mõtlen selle all, et peab olema tasand, olgu siis kultuuripoliitika-, muusikaharidus- või -ekspordi alases diskussioonis, kus räägime muusikast ühiskonnas funktsionaalselt, mitte žanripõhiselt. Muusikaline huviharidus, muusika kontserdilavadel ja digitaalses ruumis; muusikakuulaja, -tarbija ja -ostja profiil, muusikute, muusikaloojate ning nendega seotud institutsioonide roll ja olukord ühiskonnas, muusika kui kultuurivaldkond, muusika kui (loome)majanduse valdkond…
2013. aastal „Kultuuripoliitika põhialuste“ kokkuseadmise kirglikes debattides ja arvukates ettepanekutes oli helikunsti valdkonna töörühma üks soov, et alapealkirjas, kus kaunid kunstid lõikude pealkirjana ka vastavate kunstide nime kannavad, oleks fookusevaba „muusika“ kultuuripoliitika lõppdokumendis asendatud „helikunstiga“. Dokumendi arhitekt, tollane asekantsler Ragnar Siil tookord ettepanekuga ka arvestas ja nii jäi. Nüüd siis, esimese kultuuripoliitika jõusolekuaasta ministeeriumi tegevuse aruannet lugedes on valdkonnast taas saanud muusika. Mõttetu…
3 minutit
Mckinley Black viis „Mailaulul“ läbi workshop’i „Voice – Hääl“.
Alo Põldmäe autorikontsert „Tema kõrgeausus kuninganna Klaver!“ 22. V Vanemuise kontserdimajas.
22. mail tähistas oma seitsmekümnendat sünnipäeva helilooja ja heliloojate õpetaja Alo Põldmäe. Sel puhul kõlas Vanemuise kontserdimajas autorikontserdil klaverimuusika, mis on viimasel kümnendil olnud Põldmäe lemmikžanr. Küllap on selles oma osa tema tegevusel Eesti rahvusliku klaverimuuseumi asutaja ja juhina. Põldmäe uuem klaverimuusika seostub tugevasti ka tema loodusfotograafia harrastusega. Looduses liikumisest sündinud muusikaliste kujundite ring kõlab vastu tema…
1. V Poolas Częstochowas Jasna Góra basiilikas esitatakse Arvo Pärdi muusikat, ettekandel ka kaks Vivaldi teost. Tegemist on XXV rahvusvahelise sakraalmuusika festivali „Gaude Mater“ avakontserdiga, kus Pärt külalisena kohal. Esinevad Poola Kammerkoor (Polski Chór Kameralny) ja Morphing Chamber Orchestra Viinist, keda dirigeerib ka vioolal üles astuv Tomasz Wabnic, koori juhatab Jan Łukaszewski, orelil Andrzej Białko, solistiks nimekas kontratenor Andreas Scholl. Kavas „Magnificat“, „Salve Regina“ kammerkoorile oreliga,…
Jumal andis Aadamale vabaduse, vabaduse valida ja otsustada. Aadama valiku tagajärjed on kõigile tunda, hoolimata sellest, kuidas keegi seda nimetab. Kuigi inimene on oma elukorraldust aastatuhandete jooksul mingil määral muutnud, istuvad Aadama küsimused, kahtlused ja valikud siiski sama kindlalt meie südames kui tol Loomise kuuendal päeval, mil see kõikide loodute pesamuna ilmavalgust nägi. Ehk ongi kõhklused Aadama suurim pärand oma järeltulijaile?
Inimkond on pärinud ka vabaduse, kuid…
Selline küsimus kujunes läbivaks liiniks Tenso* aprillikuisel konverentsil Portugalis Portos, kus teemasse „Mida saavad kammerkoorid teha noorte kaasamiseks kontsertidele?“ mahtus väärt mõttearendusi.
Oma kümnendat tegevusaastat tähistav igas vanuses inimestest nii päeval kui öösel tulvil nüüdisaegse arhitektuuriga Casa da Música kontserdihoone oli haridusteemade aruteludeks igati soodne keskkond. Kokkusaamisele kogunesid mänedžerid, dirigendid, heliloojad ning mõned lauljadki Euroopa sellistest professionaalsetest kooridest nagu The Sixteen, Norra…
Paul Hindemithi ooper „Cardillac“ helilooja enda ja Ferdinand Lioni libretole Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni novelli „Preili von Scudéry“ põhjal. Muusikajuht ja dirigent Vello Pähn, lavastaja Vilppu Kiljunen ja kunstnik Kimmo Viskari (mõlemad Soomest), valguskunstnik Anton Kulagin, koormeister Elmo Tiisvald, lavastaja assistent Ellen Maiste, näitejuht Marko Matvere. Osades Rauno Elp (Cardillac), Tamara Gallo (Tütar, USA), Jyrki Anttila (Ohvitser, Soome), Mart Laur (Kullakaupmees), Sergiu Saplacan (Kavaler, Rumeenia), Heli…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Amnerist kehastava Anželina Švatška kogemus on juba üsna suur, millest andis tunnistust ka suurem lavakindlus.Juri Seredenko
Mckinley Black viis „Mailaulul“ läbi workshop’i „Voice – Hääl“.Elina Hokkanen
