Maria Faust: „Minu helikeel on praegu jazzis toimuvaga võrreldes muidugi üliromantiline.“
Eesti saksofonist ja helilooja Maria Faust võitis 2014. aastal Taani muusikaauhindade jaotamisel aasta jazzihelilooja ning aasta stiilideülese (crossover) albumi tiitli. Sealtpeale on tema tuntus jazzimaailmas kasvanud ning esinemiskutseid Euroopa festivalidele on tulnud ridamisi.
„Tampere Jazz Happening’i“ kavas oli Maria Fausti „Sacrum facere“ hingedepäeva eelõhtul. Istusin saalis ja kuulasin ega püüdnudki pisaraid tagasi hoida. Ühel hetkel…
Oktoobrikuu esimeses pooles viis Juko-Mart Kõlar läbi muusikast osasaamise uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada muusikakuulamise harjumused, ootused ja piirangud. Lumepallimeetodil tehtud küsitlusele vastas 1544 inimest. Vastuseid käsitletakse põhjalikumalt valmivas doktoritöös, ent Kõlar tegi põhinäitajad kohe kättesaadavaks, et elavdada selleteemalist diskussiooni.
Valmistasite küsitluse ette oma doktoritööd silmas pidades. Teil on kindlasti sellele ka oma põhjendatud ootused. Millised?
Minu doktoritöö keskne küsimus puudutab tehnoloogia arengu mõju muusika väärtuspakkumise loogikale…
Tõnu Kõrvitsa laulutsükli „Lageda laulud“ esiettekanne 31. X Tallinna Jaani kirikus. Esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost, solistid Jaanika Kilgi (sopran) ja Marianne Pärna (alt).
Viiendat kümnendit kõndiv Tõnu Kõrvits ilmselt ja õnneks ei ole veel heliloojana liiga…
Eesti jazz tähistab sel sügisel 90. sünnipäeva. Kui vana võiks olla hiina jazz? Sellele küsimusele ei oska täpselt vastata ka hiinlased ise. Shanghai ja Pekingi lokaalides ja restoranides mängiti jazzi enne Teist maailmasõda nii nagu mujalgi maailmas – tantsuks ja meelelahutuseks. Vahelduseks Ameerika svingilugudele kõlas ka hiina meloodiaid. Sõda tõmbas pillerkaaritamisele kriipsu peale. Kommunismi võit tegi lõpu lääneliku kultuuri pealetungile, sest seostusid ju poplaulukesed triviaalsuse ja…
On levinud arvamus, et eestlastele üldiselt ei meeldi võõraste hõimude muusika. Me ei ole selles kaugeltki üksi. Ka idasakslased näevad oma kultuuriruumi enamasti suletuna, sest maailmakuulsate suurkujude looming on selle ruumi eelnenud sajanditel täitnud geniaalse klassikaga ja sellest justkui piisab.
Sügisvärvides Leipzigis on pühapäevahommikul vaikne. Suurte turistigruppide hooaeg on läbi, suuri pagulashorde kesklinnas ei näe. Leipzig on tulvil ajalugu, siin saab tajuda Bachi, Goethe, Wagneri, Mendelssohni ja…
Laenasin pealkirja Kuldar Singilt ja mäletan täpselt, millal ta selle („Muusikaliste sündmuste päevik“) oma teosele välja mõtles. See juhtus 1966. aasta augustis Tallinna-Moskva-Irkutski rongis, millega veeti Siberisse terve ešelon eesti muusikuid, kunstnikke, kirjanikke ja veel igat sorti tegelasi. Pole vaja karta, et alustan muusikaliste sündmuste ülevaadet sellest ajast, aga tänavu oktoobrist küll.
3. oktoobril oli Estonia kontserdisaalis kontsert, mida olen ammu oodanud. Sarjas „Kuldne klassika“ andis kontserdi…
Keelpillimängijate konkursi tugevaima rühma moodustasid tšellistid.
Ära tegime! – võivad kergendunult ohata korraldustoimkonna liikmed ja konkursi algatajad. Tegemist ei olnud äkkmõtte realiseerimise, vaid tunnetatud vajadusega täita tühimik meie keelpillimuusika alal. See tühimik on ennast meelde tuletanud 28 aastat, kuid tegutsemiseks vajalikke eeldusi nappis. Tavaliselt mainitakse siinkohal esimese asjana raha – eks idee ja teostus maksavadki –, aga tõeliselt väärtuslik ja tulemusteni viiv on…
Sarja „Lossimuusika“ kontsert 25. X Kadrioru lossis, Tanel Joametsa kavas Edvard Griegi „Lüürilised palad“.
Kunstielamused annavad argipäevale teisiti kulgeva rütmi, on nende värv ja jõuallikas. Kuna aeg ja ühiskond meie ümber pole sageli ei ilus ega kerge, vajame kunsti, lausa januneme selle järele. Läinud pühapäevas oli üks selline „värv“, kui pianist Tanel Joamets mängis Edvard Griegi pihtimuslikke „Lüürilisi palu“ kuldsesse leheudusse vajunud Kadrioru lossis.
Norra romantik Grieg on…
ERSO sarja „Espressivo“ kontsert „Legendaarne“ Eesti Heliloojate Liidu 90. aastapäeva puhul, kavas Rudolf Tobiase „Walpurgi burlesk“, Anti Marguste „Roopillilood“ ja „Sümfoonilised runod“, Heino Elleri „Koit“ ja Eduard Tubina II sümfoonia („Legendaarne“), dirigent Neeme Järvi. 23. X Estonia kontserdisaalis.
Miks mitte otsida muusika-aasta puhul raamaturiiulist üles Anton Kasemetsa „Eesti muusika arenemislugu“ (1937). See võib olla küll ajahambast üksjagu puretud, kuid pakub siiski midagi südantsoojendavat ja vahetut. Raamatut sirvides…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.