Toeta

Muusika

  • Malle Värk 11. II 1959 – 17. IX 2016

    Eelmisel laupäeval lakkas kõigile ootamatult tuksumast Malle Värgi süda. Tal oli veel nii palju teha: muusikaõpikute toimetamisel Avita kirjastuses seisid tal ees üha uued, üha loomingulisemad ja põnevamad ülesanded.
    Paraku läks aga nii, nagu mõtiskleb Oskar Luts „Kevades“: „Sest see, kes tuleb ja meid ära viib, ei oota. Keset muret või rõõmu paneb ta käe meie õlale ja ütleb: „Lähme ära siit! See aeg, mis sulle anti,…
    2 minutit

  • Muusika ja aju – mida me teame ja mida ei tea?

    Muusika kuulub iga kultuuri juurde. Seda on sajandeid arendatud ja järgmistele põlvkondadele edasi antud. Kultuurimälusse on see talletunud väga mitme­suguste vormidena: algul suulise ja hiljem kirjaliku pärandina, nüüdseks ka elektrooniliste helidena. Võib väidelda, kas kõige püsivam muusika vorm on põlvest põlve kantud suuline helikaja või ajas kiiresti muutuvatel elektroonilistel andmekandjatel talletatu. Muusikal on olnud oma osa elutähtsates rituaalides, traditsioonilistes toimingutes, pöördelistes elusündmustes, religioonis, aga ka argielu…
    Pille Taba
    4 minutit
  • Kolmas sektor – kas Eesti ooperi päästerõngas?
    Märt Jakobson (Sarvik) 8. augustil Lihulas esietendunud laulelduses „Uku ja Vanemuine“.
    Olev Mihkelmaa

    Kolmas sektor – kas Eesti ooperi päästerõngas?

    Kalleim teatrižanr kuulugu rahvale!

    Anne Prommik
    7 minutit
  • Pärdi kontekst ja kontekstitus
    Arvo Pärt vokaalansambli Vox Clamantis proovis Niguliste kirikus.
    Andres Reinart

    Pärdi kontekst ja kontekstitus

    Nargenfestivali Pärdi päevad 2. – 11. IX Tallinnas, Tartus, Paides ja Rakveres.
    Kas Arvo Pärdi muusikat esitatakse piisavalt? Ühest küljest peaks vastus olema tingimata jaatav, sest ühe Briti veebilehe palju tsiteeritud andmeil annab temast populaarsemat heliloojat otsida. Teisalt on niisuguste väidete puhul…
    Aare Tool
    4 minutit

  • Uno Veenre 24. III 1920 – 12. IX 2016

    Meie hulgast on lahkunud populaarne ja teenekas kultuuritegelane, muusikajuht ja helilooja Uno Veenre.
    Uno Veenre sündis 1920. aastal Tartus, poeglaste gümnaasiumis oli ta juba tuntud pillimehena. Sõja heitlikel aegadel ja selle järel jäid ta kontrabassi-, koorijuhtimis- ja kompositsiooniõpingud Tallinnas mobilisatsioonide vahel pooleli. Alles 1958. aastal lõpetas ta heliloojate liidu noorte ja algajate heliloojate seminari, olles nõutud akordionist ja kontrabassimängija restoranides ja kohvikutes, sh John Pori orkestris. Ta…
    2 minutit

  • Eesti muusikud maailmas, august

    1. VIII mängib Šveitsis Verbier’ festivalil Paavo Järvi juhatusel akadeemia liikmetest moodustatud orkester. Kavas on Debussy „Iberia“, Brahmsi Kontsert viiulile ja tšellole orkestriga a-moll op. 102 (solistid Leonidas Kavakos ja Aleksandr Buzlov) ning Prokofjevi Sümfoonia nr 5 B-duur op. 100. Kontserdipaigaks toimub Salle des Combins’is.
    1. VIII kõlab Verbier’ festivalil Verbier’ kirikus Arvo Pärdi teos „Darf ich. . . .“, mille esitab solisti ja dirigendina Yehudi Menuhini õpilane, viiuldaja Daniel…
    Priit Kuusk
    10 minutit
  • Veel rahvusooperi kaadri järelkasvust ehk
    Vähemalt minu õpiajal EMTAs tekitas laulu õppimine paljudes tudengites suurt ebakindlust. Suunitlus oli justkui ooper, aga Estonia oli kõrge, kauge ja kättesaamatu ning ükski teine karjääriväljavaade, isegi mitte maailmatasemel Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ei olnud kateedri meelest nende vilistlase vääriline. Sellises õhustikus oli väga raske toime tulla just neil, kelle andekus peitus mujal, mitte romantilise ooperi jaoks parajalt suure hääle tekitamises. Endel Kõks. Maskeraad. Õli, lõuend, dateerimata.
    Eesti Kunstimuuseum.

    Veel rahvusooperi kaadri järelkasvust ehk

    Arvamusfestivalil vaetu järellainetus

    Tui Hirv
    6 minutit

  • Auhind – Elis Vesik, helilooja

    Helilooja Elis Vesik pälvis 2014. aastal Austria väikelinnas Mürzzuschlagis Viini muusika- ja etenduskunstide ülikooli rahvusvahelises heliloojate suveakadeemias (International Summer Academy of the mdw – University of Music and Performing Arts Vienna) preemia, mille osa oli kirjutada teos Belgia ansamblile Frectales. 25. augustil toimuski Viinis Arnold Schönbergi keskuses Elis Vesiku uudisteose „To Become a Tree“ ehk „Saada puuks“ esiettekanne.
    Kuidas sujus koostöö Belgia ansambliga Frectales?
    Olukord oli päris luksuslik, sest sain ansambliga proove teha terve…
    Maria Mölder
    2 minutit
  • Ühe tuvi lugu
    Chungin on oma ekstravagantsuses siinsele kultuuriruumile maaväline nähtus. Popmuusika üldisemal taustal on ta justkui valel ajal vales kohas. Ta kannab endas popkultuuris oluliste kümnendite väärtusi – glam-rock’i teatraalsust, punkskeene kustumatut energiat ja nihilismi, grunge tahumatust ja psühhedeelia ohjeldamatut vabadust.
    Taavi Arus

    Ühe tuvi lugu

    Kuidas Chunginist sai Spungin.

    Tõnu Karjatse
    6 minutit

  • Pealelend – Aivar Mäe, rahvusooperi Estonia peadirektor

    Paides arvamusfestivalil peetud vestlusring „Muusikateatri järelkasv – kelle mure?“ on muusikarahva ärevile ajanud. Sirbis on arutelust juba kirjutanud Auri Jürna (19. VIII), selles lehenumbris lisandub Tui Hirve arvamuslugu ning muusikateatri järelkasvu teemat on käsitletud ka Klassikaraadios. Rahvusooper tervitab diskussiooni jätkumist ja Aivar Mäe esitab meeleldi ka oma nägemuse.
    Mida tehakse Estonias süsteemselt selleks, et hoida silm peal kõikidel Eesti ooperivaldkonnas kujunevatel talentidel ja nad järk-järgult rahvus­ooperi töösse kaasata, teatud erialadel ka…
    Maria Mölder
    3 minutit
Sirp