Toeta

Muusika

  • Karutapja tagasitulek
    Raimonds Pauls on nentinud, et poliitika ei ole talle, ja keeldunud intervjuudes poliitkarjäärist rääkimast, kuid kaasaegsed nägid, et ta mängis rahvuslikus ärkamises märkimisväärset rolli.
    Dainis Matisons / Wikimedia Commons

    Karutapja tagasitulek

    Kuigi Läti ja teiste Balti riikide 1988. aasta otsustavad sündmused olid poliitilised, lisasid poplaulud ja -festivalid neile tähtsa mõõtme.

    Pekka Gronow
    11 minutit

  • Pärnust BBC Promsile

    Pärnu muusikafestival tõestab, et väiksusele vaatamata on Eesti, eriti muusikaga, Euroopa loomingulises ja kultuurilises arengus selle tähtis ja kõnekas osa.

    Pärnu muusikafestival 5. – 11. VIII, kunstiline juht Paavo Järvi.
    Pärnu muusikafestival on tähtsaim ja prestiižseim klassikalise muusika festival Eestis ning sellest on kujunenud silmapaistev sündmus ka teiste Euroopa märkimisväärsete festivalide seas. Eesti Festivaliorkester, festivali tähtsaim kollektiiv, on meie kultuuri arengu mõttes…
    Kerstin-Elisabeth Kullerkupp
    5 minutit

  • Silvia Urb 18. II 1924 – 11. VIII 2018

    Meie seast on lahkunud armastatud operetiprimadonna Silvia Urb. Estonia solistina aastatel 1954–1972 lõi ta särava plejaadi operetirolle, astudes lavale Eliza Doolittle’ina Loewe’ „Minu veetlevas leedis“, Hanna Glawarina Lehári „Lõbusas leses“, Katharinana Porteri „Suudle mind, Kate’is“, Odette’ina Kálmáni „Bajadeeris“, Stellana Normeti „Stella polaris’es“, Margitina Arro ja Normeti „Tuledes kodusadamas“ jpt. Unustamatud on ka tema rollid ooperites: nimiosa Bizet’ „Carmenis“, Niklaus Offenbachi „Hoffmanni lugudes“, Bess Gershwini „Porgys ja…
    1 minut
  • Nõukogude hipidele tundmatu muusika
    Sven Grünbergi ansambel Mess andis kontserte väga lühikest aega, umbes üheksa kuud aastatel 1975-1976, aga need esinemised on olulised siiani.
    Erakogu

    Nõukogude hipidele tundmatu muusika

    Üheteistkümnest „Nõukogude hipide“ albumi loost on ainult kaks sellised, mida tolleaegne Nõukogude Liidu hipi oleks saanud plaadilt kuulata.

    Ahto Külvet
    5 minutit

  • Auhind – Muusikalise tunnetuse apologeet

    Tõnu Kõrvits on oma loomingus aus umbes nii, nagu on aus (autentne) oma toimimises loodus.
    Tõnu Kõrvitsa kasvamine eesti muusikasse on olnud loomulik. Aegamisi on temast saanud selle vereringe niivõrd oluline osa, et temata on eesti nüüdismuusikat raske ette kujutada. Iseenesestmõistetavus, millega ta sellel maastikul toimetab, jätab mulje, nagu oleks ta siin alati olnud. Huvitaval kombel toimub see kõik ilma ekspansionistliku enesekehtestamiseta, kunstilise eluruumi hõivamiseta või paradigmaatilise…
    Kerri Kotta
    3 minutit
  • Pühendumus ja (vaimu)toit
    Marco Gandini
    Liina Viru

    Pühendumus ja (vaimu)toit

    Marco Gandini: „Olgu lauljad algajad või kogenud, ma suunan nad proovis alati teksti sügavuti lugema. Nimetan seda klaveriga lugemiseks.“

    Auri Jürna
    10 minutit

  • Tallinn Euroopa kooripealinnaks

    Suurele osale koorilauljatest piisabki omakeskis üritustest ja laulupeost, rahvusvahelise õpi- ja arenemishuviga maailmavaate avardajaid napib.

    Rahvusvaheline koorifestival „Europa cantat“ alapealkirjaga „Miljon viisi laulmiseks“ 28. VII – 5. VIII Tallinnas.
    Kujutlegem üht suurt kommikarpi, kus igas reas asetseb kümneid eri maitsega maiuseid. Karbi sisu on küll korraga kättesaadav, kuid iga päev tohib kindlast reast proovida vaid üht-kaht maitset. Valik on suur ja pidev otsuste langetamine lisab pinget, kuna…
    Mariell Aren
    4 minutit

  • Kes on muusikamänedžer ja kas eesti artist saab ise hakkama?

    Sandra Sersant: „Sellist tööd on väga keeruline teha hingega ja südamest, kui artist ja/või tema muusika ei pane mänedžeril silma särama.“

    Edukate bändide taga on suurt vaeva nägevad mänedžerid, kelle rolli tihti ei hinnata ega märgata. Muusikamänedžerid Sandra Sersant (Liis Lemsalu, Rainer Ild), Toomas Olljum (Ewert and The Two Dragons, Iiris, Miljardid, Rasmus Rändvee), Thea Lillepalu (NOËP), Leelo…
    Merli Antsmaa
    14 minutit

  • Eestlaste külakost „Pori Jazzil“

    Eesti muusikute esinemine „Pori Jazzil“ on juba aastaid olnud loomulik, seepärast ei põhjustanud taoliselt kontsentreeritud eesti muusika annus tavatut rahvamurdu.

    Eesti muusikud festivalil „Pori Jazz“ 13.–22. VII Poris.
    Eesti Jazzliidu ja „Jazzkaare“ projekti „Jazzikingitus Euroopale“ eesmärk on olnud tutvustada eesti džässiloomingut ja muusikuid mainekatel Euroopa festivalidel. Eesti Vabariigi 100. aasta­päeva puhul viidi džässikingitused Belgiasse, Inglismaale, Soome ja Saksa­maale.
    Esimesena külastati 2017. aasta septembris Brüsselis festivali „B-EST…
    Marje Ingel
    4 minutit

  • „Sweet Spotil“ käis üle 15 000 külastaja. Mina ka!

    Festivali jätkumiseks vajalik külastajate arvu kriitiline piir on ületatud ja külastajasegment leitud küllaltki soolasest piletihinnast hoolimata.

    Festival „Sweet Spot“ 27. – 28. VII Tallinnas Kultuurikatla pargis.
    Eelmine nädalalõpp oli selle festivalisuve üks tihedamaid ja sündmusrikkamaid. Peaaegu samal ajavahemikul toimusid Viljandi pärimusmuusika festival, „Punk’n’Roll“ Kaiaveres, „Kalana saund“ Hiiumaal ja uus linnafestival „Sweet Spot“ Tallinnas. Tuleb tõdeda, et festivalikorraldajal on keeruline ülesanne saavutada tasakaal ligitõmbava…
    Tõnu Karjatse
    6 minutit
Sirp