Muusika
-
„Võib-olla on kunagi hoopis 90% heliloojatest naised ja see ei oleks ju võrdsus,“ ütleb Austraalia Kammerorkestri peadirigent, viiuldaja ja helilooja Richard Tognetti, kelleni Eesti helilooja Galina Grigorjeva muusika jõudis just tänu positiivsele diskrimineerimisele.Simon van Boxtel / Austraalia KammerorkesterNais- ja meesmuusika
Soolise tasakaalu teema tekitab piinlikkust nii meestele kui ka naistele, sest osutab nähtusele, mida me igapäevaelus põhitähtsaks ei pea.
6 minutit -
Tšellist Theodor Sink on oma põhjalik-nõudliku muusikasse suhtumisega võitnud kolleegide sügava lugupidamise, kuulajad hindavad aga ennekõike tema väljendusrikkust ja karismat.Martin DremljugaMäng mägede ja mastaapidega
Rännakust Sumera kaudu Sibeliusest Straussini kujunes külluslik ja haarav helimatk, mille läbinut valdas põhjatu rahulolu, nagu ikka pärast pikka ja rasket matka.
5 minutit -
Pekka Jalkanen: „Minu meelest on 1970. aastatel alguse saanud eesti heliloojate koolkond olnud nüüdismuusikas tähelepanuväärne ilming: samal ajal kui see oli eemaldumine sotsialistlikust realismist, oli see ka oma uustonaalsuses radikaalne alternatiiv Euroopa postserialismile.“ErakoguEesti muusika sõber Pekka Jalkanen
Pekka Jalkanen: „Maailm muutub väiksemaks ning muusikakultuurid hakkavad omavahel suhtlema ja üksteisesse sulanduma. Vastureaktsioonina sünnib spekter erinevaid autentsusliikumisi.“
8 minutit -
Andres Vahisalu 11. X 1948 – 30. VII 2019
Lahkunud on helilooja ja pedagoog Andres Vahisalu.
Andres Vahisalu lõpetas 1978. aastal koorijuhtimise erialal Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli kaugõppe Peeter Perens seeniori juhendamisel ja 1983. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi Kuno Arengu klassis. Lisaainena õppis ta Otsa koolis kompositsiooni Aarne Männiku ja Anti Marguste juures ning konservatooriumis Anatoli Garšneki juhendamisel.
Vahisalu töötas Tallinna pedagoogilise seminari muusikaosakonnas dirigeerimise kontsertmeistrina ning analüüsi ja kooriseade õpetajana (1977–1983 ja 1989–1998). Ta oli…1 minut -
Tänavune festival „Juubeli eri“ püha Laurentsiuse kirikus keskendus kolmele tähtpäevale: tähistati Erkki-Sven Tüüri peatselt saabuvat kuuekümnendat sünnipäeva, Tõnu Kõrvitsa hiljutist viiekümnendat sünnipäeva ning sedagi, et festivali viimasel õhtul üles astunud saksofonikvartetil Raschèr täitus viiskümmend tegevusaastat.Kristel ÜksväravPõlvkondadevahelise sideme tõestus
Pühalepa kirikus tähistati Erkki-Sven Tüüri peatselt saabuvat kuuekümnendat sünnipäeva kompaktse tagasivaatega helilooja loomingule.
4 minutit
