
Vastanduses tulevad sageli esile kõige tugevamad küljed. Evi Tihemetsa uuel näitusel on midagi hingele ja ka vaimule, mistõttu valdab vaatajat korraga soe ning virge tunne.
Tiit Pääsuke on üks teraapilisemaid, tuju tõstvamaid eesti kunstnikke. Üldse mitte naljakate süžeede, vaid kasutatud värvikõlade tõttu.

Tiit Pääsuke on otsekui vaakumis erakkunstnik saanud kaua omapäi sümbolimaailma kokku kuhjata ja nüüd ei suuda keegi enam seal järge ajada. Sõnakuulelikkuse palk.

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus Helsingis toimis maalikunsti raskekahurväena, mis paigutus igati sobivalt Suomenlinna kindlustusse.

„Paigad sinus eneses“ on Ly Lestbergi püüe vaadata endale tähenduslikke momente kaugemalt. Ta tuletab meelde, et maailm on peegeldus meist endist.

Urmas Lüüs: „Kõik olnu, olemasolemise ja tuleviku tulemise kihid on kronesteetilise potentsiaali tõttu kohal. Kõik on. Ma tahan, et inimene tajuks mu teostes seda kohalolu.“

Kandinsylikust sisemisest vajadusest sündinuna on iga Kristi Kongi maal diskreetne üksus, ent maaliinstallatsioonina saab näitusest keskkond.

Jurriaan Benschop: „Meie aina digitaliseeruvas maailmas, eriti praeguses pandeemiast tingitud palun-hoidke-distantsi-ajal, on maali füüsilisuse aspekt tähtis.“

Kõiki kunstivaldkonna inimesi – olgu nad tööandjad või töövõtjad – ei õnnestu veenda, et solidaarne mudel on hea mudel, ent seda ei ole ka ebavõrdne kohtlemine.

Kuraatorid Saskia Lillepuu ja Ann Mirjam Vaikla osutavad nii tekstides kui ka teostega, et inimene ei ole maailma kese, vaid osa kõigist elusolenditest Maa peal, nagu nemadki on osa meist.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.