Toeta

Kunst

  • Kuraatoripositsioon – Ehitada uus maailm või väärtustada olemasolevat?
    Corina L. Apostol: „Mulle tähendab minevikule ligipääsemine kunstilise uurimuse kaudu viisi, kuidas luua demokraatliku kodanikuühiskonna tulevikku.“
    Erakogu

    Kuraatoripositsioon – Ehitada uus maailm või väärtustada olemasolevat?

    Francisco Martínez: „Selle asemel et paluda kunstnikke maailma muuta, ma pigem vaatlen veel kriitilisemalt struktuure, mis panevad kannatama prekaarsuse käes.“

    Reet Varblane
    6 minutit
  • Olulised asjad. Piiritud asjad
    1914. aasta nädalalehes Simplicissimus ilmunud karikatuur, kus on kujutatud vaidlusi disainerite rolli üle. „Van de Velde lõi üheainsa tooli, Munthesius tüüptooli, tisler Hesse tooli, mille peal saab isegi istuda.“
    Studia Vernacula 2017, nr 8.
    ,

    Olulised asjad. Piiritud asjad

    Intelligentne inimene peab ikka piiri pidama. Vaadates kunstis, disainis ja tarbe- ehk materjalikunstides toimuvat, hakkavad aga silma pigem piiririkkujad. Neile omistatakse geniaalsuse tunnusmärke. Parimad arhitektuurilahendused väänavad tavaliselt võistlustel ette antud tingimusi. Kunstniku originaalsus tuginebki nende seoste loomisele, mille peale teised ei…
    Urmas Lüüs
    4 minutit
  • Intensiivne roosa müra
    Kaader Tali Kereni videost „Linna maketimeister“, 2015.

    Intensiivne roosa müra

    Fotokuu peanäituse kuraatoritöö on põhjalik, teosed on tähendusrikkad ja saatetekstid mõjuvad monograafiana, kuid näitus kui tervik läheb kaduma, sest on liialt hajutatud.

    Gregor Taul
    7 minutit
  • Joonas: preester, peremees, alandatu

    Joonas: preester, peremees, alandatu

    Andrus Joonas on loonud kadestamisväärse maailma: see on kohalolemise, leppimise, aga ka päralejõudmatuse tunne.

    Jürgen Rooste
    5 minutit

  • Viru hotellis kadunud aega otsimas

    Madlen Hirtentreu teos „Lugupeetud mängutoos“ on külastajatele vaadata Viru hotellis kuni 17. X (L–P kella 15–19).
    Viimasel ajal on olnud vähe kunstinäitusi, mis päriselt üllatavad. Väljapanekud on kuidagi ühtemoodi. Sageli on süüdi ka etteaimatav ruum – valge või lihtsalt hästi valgustatud kunstisaal. Seal kipuvad ka kõige aktiivsemad teosed muutuma pelgalt eksponaatideks ja külastaja suhe nendega on lihtne: teosed asuvad ruumis ja vaataja seisab nendega vastakuti. Hiljuti üllatas mind…
    Triin Metsla
    2 minutit
  • Huaweid, häkkerid ja vastupanu. Mitte ainult klaasist
    Sten Eltermaa. Vuajerist. UV-trükk klaasil, betoon, 2021
    Sten Eltermaa

    Huaweid, häkkerid ja vastupanu. Mitte ainult klaasist

    Sten Eltermaa näitus võbeles, peegeldas, sädeles ja liikus geomeetriatäpsuse kiuste. Vaataja-kogeja oli justkui kutsutud alatasa oma pilguga sisse ja välja suumima.

    Sveta Grigorjeva
    7 minutit

  • Meie ühine visioon

    Ükski visioonidokument ega arengukava ei too kaasa soovitud muudatusi. Areng sõltub kõigi valdkonda kuuluvate inimeste tegevusest ja koostööst.

    Eelmise aasta kevadel hakati samal ajal koostama kahte omavahel tihedalt seotud ja rohkete kokkupuutepunktidega arengukava. Praegu riigikogus kinnitamist ootav eelnõu „Kultuuri arengukava 2021–2030“ („Kultuur 2030“) on valdkonnaülese dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ jätkustrateegia, kus on sõnastatud kultuuri strateegilisi eesmärke. Arengukava koostamisel on arvestatud nii analüüse,…
    Elin Kard
    4 minutit

  • Ikka veel mõistatuslik Konrad Mägi

    Pilvi Kalhama: „Konrad Mägi oli olemuselt autsaider, tõeline avangardist. Tema puhul võluvad just ebatüüpilised võtted ja elemendid.“

    28. IX avati Espoos EMMA kunstimuuseumis Konrad Mäe mahukas ülevaatenäitus: väljas on erakordselt suur osa kunstniku säilinud töödest – ligi 150 –, loodusmaalide kõrval on esil ka portree­maali paremik. Väljapanekut saadab näituse kuraatori, muuseumi juhataja Pilvi Kalhama koostatud raamat. Konrad Mäe elu ja kunsti…
    Magdaleena Maasik
    5 minutit

  • Heini Paas  6. X 1918 – 28. IX 2021

    Lahkunud on kunstiajaloolane, pikaaegne Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidja ja Eesti Kunstnike Liidu vanim ja ka auliige Heini Paas.
    Heini Rosilda Paas sündis 6. oktoobril 1918. aastal Mõniste vallas Tämbelse talus. Ta õppis Mõniste algkoolis ja Valga ühisgümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda, kus valis peaaineteks kunstiajaloo ja inglise keele. Ta lõpetas ülikooli 1945. aastal ja tema diplomile oli märgitud ka bibliograafikutse. 1939. aastal astus Heini…
    2 minutit
  • Vaimuhaigete kaitsepühak Dymphna
    Goossen Van der Weyden. Püha Dymphna altariretaabel. Detail. U 1505. The Phoebus Foundation 
    Pressifoto

    Vaimuhaigete kaitsepühak Dymphna

    Kuigi Niguliste muuseumi näituse eesmärk on tutvustada põnevat altariretaablit, annab see suurepärase võimaluse vaadelda renessansiajastu ühiskonda.

    Anu Rae
    4 minutit
Sirp