

Näitust „Kunst või teadus“ iseloomustab empaatiline lähenemine, mis kipub teadusmaterjalis kaduma minema. Sellega on näitusel loodud pingeväli.

Kuraatorite Peeter Talvistu ja Šelda Puķīte hüpoteesid on ennast igati õigustanud ning nende professionaalne vaist on kiitmist väärt.

Mai Levin: „Püüan olla kunstniku suhtes nii empaatiline, kui vähegi võimalik. Tunnen, et kunstnik, kellest kirjutama hakkan, seisab minust kõrgemal.“

Hiliskeskaegsel Tallinnal ei oleks kunstikeskusena olnud Soome talupoegade tööta ja sealsete jõukate kunstitellijateta nii suurt kaalu.

Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi uudistest ajendatud näitus jätab esmapilgul sümbiootilise mulje, kuid veenab siiski ainult Estland, kes on oma loomingus tema ise.

Cecilia Alemani kunstnike ja tööde valik ei ole vale, kahtlust tekitab meestekeskses kunstiajaloos kinnistunud sõnavara ülevõtmine.

Läti paviljoni esindajad, kunstnikuduo Skuja Braden on võtnud vaatluse seksuaalsuse, eraelu puutumatuse ja õiguse oma keha üle ise otsustada.

Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.