-
?Christofest? New Yorgi Central Parkis
Eelmisel nädalal pandi paika Christo ja Jeanne-Claude?i järjekordse mastaapse keskkonnainstallatsiooni avamise kuupäev: see toimub 12. veebruaril 2005. aastal, mis avatakse projekt pealkirjaga ?The Gates? (?Väravad?) New Yorgi Central Parkis. Installatsioon kestab 16 päeva. New Yorgi linnaruum on alati kunstnikke ahvatlenud, kuid Christo ja Jeanne-Claude?i käes on ilmselt kunstiprojekti ettevalmistamise rekord. Nimelt on ?The Gates’i? teostamiseks peetud läbirääkimisi alates 1980. aasta…
-
?Kõva kätt tahab rahvas, kuid see käsi võib ju ka pehmelt paitada, ega see sellepärast pruugi nii olla, et iga ta liigutuse järel mõne nägu peaks krampidesse tõmbuma,? arvas Konstantin Päts 1932. aastal riigikogu ees põhiseaduse muutmise vajadusest kõneldes.
27. IV avati arhitektuurimuuseumis näitus ?Konstantin Pätsi Tallinn. 1930. aastate kesklinna ruumilise mõju projektid?. Kureerinud Karin Hallas-Murula, kujundanud Jaan Ollik.
Kõva käe aastad algasid 1934. aasta…
-
Eestisse on jõudnud maailmanimi, kunstnik, kelle tööd tähistavad Põhja-Euroopa sümboolset sammu keskajast uusaega, kes ?tõlkis? piiblitekstid kaasaja inimesele mõistetavasse ja haaravasse pildikeelde, saavutas graafikuna seninägematu tehnilise meisterlikkuse ning ühendas oma reiside, humanistliku inimesekäsitluse ja antiigihõnguliste vormiotsingutega Euroopa kunsti ?siin ja sealpool Alpe?.
Ajend
Näituse ajend, organisatoorika- ja rahamasina käima lükanud jõud, mis tõi Eestisse suurepärase valiku Düreri graafikaloomingust, on tagasihoidlike mõõtudega maalitahvel ?Ristija Johannes?.…
-
Dürer tegi 1521. aastal akvarelliga koloreeritud seepia-sulejoonistuse kuuest Liivimaa naisest (kahel lehel on daatum ja kunstniku monogramm). Need kolm kostüümijoonistust jäid Düreri pärandisse, sest ta ei teinud neid kellegi tellimusel, vaid oma huvist. Puu- ja vasegravüüride vahendusel on need tegelikult ammugi kostüümikogumike (Trachtenbilder) veergudel tuntud. Läbi sajandite talurahvast, linnakodanikke ja ülikuid kujutanud kogumikes alustati vahel isegi Rooma keisritega, sageli lisati järgmises publikatsioonis ka tekstiread. Oluline ei…
-
Rahvusraamatukogule kuuluva XVII sajandi graafika väljapanek võiks tähelepanu pälvida kahel põhjusel. Laiema üldsusele pole siiani olnud teada, et rahvusraamatukogus on üldse arvestataval määral vanemat vabagraafikat. Enne näitust polnud keegi teadvustanud asjaolu, et nende teoste seas on silmapaistvate meistrite loomingut ja et kohati on tegemist ajastu graafikakunsti kõrgtasemel näidetega.
Ekspositsioon pole küll eriti ulatuslik (163 teost), kuid XVII sajandi estambikunsti põhihoovus, mis on seotud oforditehnika kasutuselevõtuga, on…
-
Eha Komissarov püstitas küsimuse, kas teki roosal värvil on ka mingit tähendust, ja avaldas arvamust, et see on justkui ainus värv, mis Laimre loomingulise kreedoga ei sobi. Kunstnik lõi selle rünnaku otsustavalt tagasi, tuues näiteid oma vähe tuntud varasemast loomingust. Ja tõepoolest, tite-tibiroosa läheb kokku asjaoluga, mille tõi välja ka Saar: Laimre kasutab palju naiselikuks peetud materjale ja esemeid, lõhkudes sellega meeskunstnikele inkrimineeritud vajadust mässata vaid…
-
Minu tähelepanu köitis tõsiasi, et sel Laimre näitusel oli kasutatud karmil käel palju pehmeid ja kergesti kärisevaid materjale. Nägime palju tekke, vilti ja veel kord tekke. Teame ka varasemast mõnda Laimre tekiteost, plüüsist hiigelkoeri ja ka seda, et ta on mässinud Barbie-nukke pekirullide sisse. See on eesti meeskunstnike hulgas üsna haruldane. See seltskond tegeleb valdavalt ikka kõvade, külmade, kalkide ja raskete materjalidega, näiteks metall ja asfalt…
-
Vestlusel 2. IV meenutas Ain Kaalep, et kui ta esimest korda kohtus Aleksander Suumaniga, oli Stalini surma järel viivuke kergendusaeg. Ilmar Malin tuli Kaalepile Tapale külla ja tõi kaasa oma kursusekaaslase. Külaskäigu ajal juhtus lõbus seik. Kaalepil oli siis tavaks saata oma naise tütrele omajoonistatud piltidega kaardikesi. Seekord kasutas ta juhust ja palus seda teha kunstnikel. ?Küll nägid vaeva?, mäletab luuletaja.
Suumani portree kirjamehest endast sai…
-
Selline tulemus ning EKLi üldine vanusestruktuur, kus neid ?noorliikmeid? on ca 1000 liikmest vaid 70, räägib üsna selget keelt selle organisatsiooni uuenemisega seotud probleemidest. Liikmeskonna uuenemine võiks olla üks küsimusi, millele EKL peaks senisest edaspidi rohkem tähelepanu pöörama, sest esiteks sõltub sellest organisatsiooni jätkusuutlikkus, teiselt poolt aga soodustab see mingitegi sotsiaalsete garantiide andmisega ? kui see roll EKLil muidugi tekib ? eesti noorema kunsti arengut.
Kuid…
-
Teiseks oluliseks sündmuseks tõuseb enam kui neli aastat välja töötatud loovisikute ja loomeliitude seaduse vastuvõtmine lähiajal. Senini eksisteeris EKL kui iga teine mittetulundusühing ja riigil ei olnud kunstnike ja loomeliitude ees mingeid kohustusi. Ühena vähestest Euroopa kunstnike organisatsioonidest on Eesti Kunstnike Liit sunnitud oma organisatsiooniliseks tööks, alaliitude kunstiprojektideks (ka sel aastal jaotati üle 300 000 krooni), aga ka näiteks Tallinna ja Tartu kesksemate näitusesaalide käigushoidmiseks vajalikku…
