-
Ekspositsioonipinnad saadi sel aastal kolme kesksemasse kunstinäitamispaika Tartu linnas: lisaks juba traditsioonilisele kunstimuuseumi pildigaleriile ülikooli Y-galeriis ja Tartu Kunstimajas. Kõrgeima, maksimumhinde pälvis üheksast maalilõpetajast ainukesena Helina Loidi maalisari ?Surve all? (juhendaja Jaan Elken, retsensent Tiiu Talvistu), mida eksponeeriti kunstimuuseumi viltuse maja suurimas saalis ja kabeliruumis. Helina Loid sai ka Lembit Rändi stipendiumi; sel aastal anti see kümnendat korda. Loidi nimi on juba vilksatanud näitustel, tuletame meelde…
-
Pariisi valgusskulptori Bernard Gerboud? 1970. aastate linnakujunduspõhimõtetele viitavad seisukohad viisid publiku võimalustemaailma, mis Eestis jäid reaalsete asjaolude teisiti kujunemisel lihtsalt läbi mängimata. Valgust kui olulist elementi konkreetsesse keskkonda rajatud monumendis kohtab siiski ka Eesti skulptuuris. Soomes töötav Villu Jaanisoo lõi 1999. aastal koos arhitekt Jorma Mukalaga Tamperesse monumendi ?100 aastat Soome rahvaharidust?, mille mõju on samuti rajatud keskkonna ja valguse koosmõjudele.
Soome keskkonnaarhitekt ja skulptor Pekka…
-
Pühapäevase kontserdi kava oli vulbilikult põnevalt komponeeritud kahe sisulise raamkulminatsiooniga. Esimesena soome helilooja Erkki Salmenhaara ?Kolm ööstseeni? ja viimasena Eduard Tubina Sonaat nr. 2 (Früügia laadis) ETW 56 (1949). Nende raamide vahele oli paigutatud Alo Põldmäe ?Meditatsiooni? ja ?Tarantella? esiettekanne (2004, pühendatud Urmas Vulbile) ning Michigani ülikooli professori Johannes Talli ?Eleegia? (1986).
Salmenhaara ?Ööstseenid? on ootamatult värviliselt särav muusika ja haakus suurepäraselt lossi päikesest särava saaliga,…
-
Ka meil on vaja teistsugust perspektiivi ja eneseanalüüsi. Leedu tee erineb meie omast mitmes punktis ja tõestab, et geograafia on mõnikord soodsam paradigma kaasaegse kunsti mõistmiseks kui ühine ajalookogemus või saatusekaaslusest jutustavad luulelised narratiivid.
Meil on ühine kitsas kultuurikontekstis töötamise kogemus, meie 1990ndaid määrasid samad aspektid: identiteet ? isolatsioon ja integratsioon ? areng. Leedu uus kunst on erinevalt meist saanud üle identiteedipoliitikast ja enesemääratluste painetest, mida…
-
Riigi Kunsttööstuskooli tekstiilieriala lõpetanud ja lisaks kangakudumist tudeerinud Leesi Erm alustas näitustel esinemist 1939. aastal. Silmapaistva loomingulise tegevuse eest pälvis ta ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Oma teadmisi andis ta edasi ka ERKI tekstiilikunsti eriala üliõpilastele üle kahekümne aasta. Tema suuremalt jaolt nõukogude võimu valvsa pilgu all valminud ainuomase käekirjaga looming saavutas kõrge kunstilise ning tehnilise taseme. Viie aastakümne jooksul loodud vaipadelt ja kangastelt võib välja lugeda Eesti…
-
Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik
See loosung võttis 1950. aastatel absurdi mõõtmed. Kuznetsovi portselanitehases 1920. aastatel toodetud vene konstruktivistide-kubistide revolutsioonisümboolikaga taldrikud kuuluvad maailmaklassikasse. Põhja-Eesti lillkirjaga põimitud viisnurgad lavaeesriide bordüüril on ainult ajastudokumendid muuseumiriiulil.
Seinavaibad ?Muhu? ja ?Rahvuslikel motiividel? (1958) on armsad lillkirjalised vaibad, kuid sama hästi võiksid need olla mõne tundmatu külameistri tehtud. Kunstnike joonistatud mustrilehed naistelehtede käsitööküljel näitasid küll suunda ja nende järgi tehtud tekstiilid leidsid…
-
XIII sajandil rajatud Niguliste kirik kujunes aja jooksul Tallinna kauneimaks hoonete kogumiks. Kirikul õnnestus pääseda isegi 14. IX 1524. aasta pildirüüstest. Reformatsioonijärgnegi aeg tõi meistritele siin suuri tellimusi.
Kuuekümne aasta taguses pommirünnakus põlesid Niguliste kantsel, väärid, orel, suurejooneline pingistik, hinnalised epitaafid. Pärast sõda langesid sisse kiriku võlvid, lõhkudes hauaplaate. Paljud raidkivid läksid aja jooksul kaotsi.
Hoone ehituslugu uurinud ja selle rekonstrueerimist juhtinud Mai Lumiste…
-
Võib-olla on eeldus kogunisti vale ning Sepa ja Balti tööd osutuvad moodsa kodanikuühiskonna kõdukunstiks, kestvaks uneks, turvaliseks materjaliks, mida edumeelne kuraator saab oma ruumides moodsa kunsti pähe serveerida, et potentsiaalne kultuuritarbija, -vaatleja tunneks ilmtingimatult ruumi sisenedes ära: see ongi moodne kunst. Sepa turritava kaheksajala (mille otsa mul end avamisel korra torgata õnnestus ? osaluskunst!) teravate jäsemete siruulatus on põrandal kollaste viirgudega märgitud; ohtlik ala, siia sisenedes…
-
Näitus ja kaitsmised Rotermanni soolalaos 28. V ? 4. VI.
Maal
Rotermannis on väljas neljast maalieriala lõpetajast kolme tööd (Tõnis Saadoja näitus ?Harjutus? on Linnagaleriis). Kristi Laanemäe triptühhon ?Subjektiivne reaalsus? mõjub rünnakuna eesti kunstimaailma autoriteetide vastu. Selles subjektiivses reaalsuses on Kaido Ole käekirjast saanud Kostabi maailma laadne konveieriprodukt, tarbijahordide piiramisrõngasse on sattunud vaene Pegasus, loomingu sümbol, kes figureerib ka EKA vapiloomana. Jaan Elkeni isiku mõnitamine…
-
Pole ka ime, sest sarja terviklikum näitus toimus ju 1977. aastal Kunstihoone galeriis. Et sellal kataloogi, veel vähem sellekohast raamatut välja anda oli võimatu, sest tsensuur kõrvaldas nimetatud näituseltki mõned tööd ning 1984. aasta juba väiksema ekspositsiooni Draakoni galeriis KGB hoopis sulges, andsin sarja tutvustava raamatu välja alles 1998. aastal: Leonhard Lapin, ?Masinad. Machines. 1972 ? 1978?. Arvan, et vähemalt noored kunstiteadlased oleksid võinud sellega enne…