-
Need on meeldetuletused meie kultuuriajaloost, et vabadus on ajaloo otsustavatel hetkedel olnud eeskätt poliitiline mõiste. Rousseau ?Ühiskondliku lepingu? kuulus avalause ?Inimene sünnib vabana ja siiski on ta kõikjal ahelais? paneb asja väga hästi paika: vabadus kui õigus on meile loomuomane, kuid selle on (hea küll, oli, tol ajal) riisunud meilt survejõud, mis valitseb meie elutingimuste üle. Niimoodi mõisteti vabadust ka Baltimaades Nõukogude okupatsiooni pikkade aastakümnete ajal.…
-
Oletan, et vähemalt emotsionaalses plaanis erinevad ?postkommunismi rahvuslikud variandid? kolmes Balti riigis märkimisväärselt. Leedu roomakatoliiklik ja romantiline taust võis mõjutada oma riigi ?kaasaegsete institutsioonide? kujunemist ja radikaalsete elumuutuste tajumist eri viisil mitte üksnes küllaltki kaugest Eestist, vaid ka oma ?keelesugulasest? Lätist, mis mõlemad on protestantliku taustaga. Veel pean ütlema mõne sõna oma ?metoodika? kohta: kuigi minu jaoks oli ääretult raske analüüsida teatud aspekte ?rahuliku erapoolikusega?, otsustasin…
-
N. U.: Hästi, aga mõnd aastat enne müüri langemist võid sa ju pidada oma teadlikuks tegevuseks?
G. U.: No jah, kui võtta arvesse tudengiaastate elevust.
N. U.: Kuidas siis kunstikooliga lood olid? Räägime nendest kaheksakümnendate lõpuaastatest. Kas sa võiksid pisut täpsemalt rääkida oma suhtest ümbritsevaga, tõelusega. Ühiskonnas tervikuna oli see oluline moment, muutuste algus.
G. U.: Kunstikool, kus ma enne akadeemiat käisin, oli kunstnike varjupaik, kes…
-
I
Alljärgnev räägib postsovetlikust tõelusest rootslase perspektiivis. Minu ?rootslase perspektiiv? pole just eriti kindlapiiriline. See ei ole Skandinaavia poolsaares kinni istuv staatiline positsioon, vaid pigem liikuv, kuna sünnijärgselt olen Rootsi kodanik ja kõigis riikides kehtiva passi omanik. See tähendab, et ma ei hakka kuulutama mingisugusest üldisest ?rootslase perspektiivist? lähtuvaid käibetõdesid, mis oleks nagunii mõttetu üldistus. Niisiis, millised on minu vaatepunktid?
Sündisin siis, kui ehitati Berliini müüri.…
-
30 aastat tagasi (1974) peeti Ameerikas esimene rahvusvaheline puuetega inimeste kunstifestival. Nüüd toimub see iga viie aasta järel: kümme aastat tagasi oli Brüsselis, viie aasta eest Los Angeleses ning tänavu juunis Washingtonis. International VSA Arts Festival?il (VSA ? Very Special Art = väga eriline kunst) on esindatud kõik kunstiliigid: kirjandus, teater, muusika, kujutav kunst jne.
Festivalist osavõtuks saatsid eri riikide puuetega inimeste kunstiühingud Washingtoni kunstnike tööde…
-
Viimased emotsioonid on seotud aga Paide tegevuskunstifestivaliga ?Aeg. Ruum. Liikumine?, kus osalejatel oli aega täpselt kolmkümmend minutit, et realiseerida oma üleliigne energia ja kuhjunud sisekonfliktid kunsti nimel linna keskväljakul.
Selget nihilismi, skeptitsismi, seaduste ning konventsionaalsete põhimõtete eiramist peegeldas ka Academia Grata üliõpilase Marianne Männi bakalaureuseprojekt ?Loom? Vaala galeriis juuni algul. Ulatuslikku ruumiinstallatsiooni iseloomustab vahest kõige paremini loomalik ja loomulik hullumeelsus, kus galerii interjööris hõljunud nelikümmend kanatopist…
-
Milline oli kuraatorinäituse ?Puudumise kohalolu? kokkupanemise printsiip?
printsiip oli selline. millegi puudumine kui intensiivsus, mis aktiveerib neid pilte: igas pildis on kõige olulisem see, mida seal ei ole.
Kes on su näitusel osalenud kunstnikud?
enamik autoreid on seotud tartu kõrgema kunstikooliga. [riho peiker : baudrillard interrupted] : baudrillard, deleuze ja guattari on lahti ühendatud oma sõnade küljest, sõnade ilmumise moodus on deformeeritud ja nihestatud.** [katz…
-
Üldiselt paistsid inimesed end tundvat nagu ?Varjatud kaameras?, kui üks või teine muumia ootamatult liigahtas. Sügavam tarbimisvastane sõnum jäi aga ilmselt toppama liiga järsu ?ellu sekkumise? taha. Otseselt tee peal ees nihelevad kookoniks pakitud kunstnikud sekkusid vastuvaidlematult möödakäijate argipäeva, jätmata hea kombe kohast distantseerumisvõimalust. Esitades oma performance?iga ultimaatumi ?kas meie poolt või meie vastu (ja tarbimiskultuse poolt)?, eelistas sihtgrupp usaldusväärset elukorraldust ning liikus harjumuspärasel trajektooril ikkagi…
-
?Manifesta? on ka hea võimalus meil kohapeal näha kunsti, mida mujal maailmas luuakse, ja loomulikult aitab ?Manifesta? kaasa Eesti kui kultuuririigi ja Tallinna kui kultuurilinna teadvustamisele mujal maailmas. Meie kunstis ja kultuuris on ju, mida näidata ja mille abil Eesti ja Tallinn muu maailma teadvusse viia.
-
Jaan Toomik ja Paul Rodgers on suutnud oma ürituse, esimesed kolm aastat ?KanaNaha? nimetuse all, viimased kaks Viinistuga seotuna, maksma panna nii kodus kui ka väljaspool: möödunud suvel kogunes sinna üllatuslikult mitu korda rohkem publikut, kui oodata osati: kõik meie endast lugupidavad ning kaasaegset kunsti jälgivad kriitikud, kunstnikud ja muidu huvilised olid kohal. Küllap on see nii tänavugi. Tänavu ei pea Kunstforumi kriitik Jürgen Raap paljuks,…
