-
Hobusepea galeriis avatud Jaan Elkeni juubelinäitus ?Sagrada familia? tutvustab vanas kuues uut Elkenit. Tekstikatked, meedialt laenatud märksõnad, nõukogude retoorikast tuttavad loosungid ja reaalsusele viitavad maaliväljad abstraktseks räsitud lõuendipinnal on see, mida elkenlikult kvaliteedilt oodata, kuid seekord, eelkõige küll näituse saateteksti näol lisandunud märtripoos on üllatav ? mõjudes tema varasemat, mõnes mõttes pigem dokumentalisti kiretusele lähenevat tundetooni arvestades pea mõõdutundetult. Küllap on ka ugri-machol viiekümneseks saades õigus…
-
Sarah Cosulich Canarutto: Villa Manini kaas-
aja kunsti keskus loodi Veneetsia Giulia Friuli regiooni poolt, sest kohalik kultuuriministeerium on huvitatud kaasaja kunsti arendamisest ning ka sellest, et nende regioon osaleks aktiivselt ja dünaamiliselt tänapäeva kunstimaailmas. Villa Manini suure hoone ja pargiga barokk-kompleks pakub haruldast võimalust rahvusvahelisel tasemel kunsti esitlemiseks, aga see on ka suur väljakutse. Villa muutmine kaasaja kunsti keskuseks on seotud usuga, et tänase kunstilise…
-
Usun, et nii Pärnu rahvas kui ka linna külalised on galerii hästi vastu võtnud. Rael Artel Gallery?le on kohalikus meedias suht palju reklaami tehtud, vägagi tsentraalse asukoha tõttu on galeriist keeruline seda märkamata mööduda. Päikesepaisteliste ilmadega küündib päevane külastatavus 130 ? 150 inimeseni. Vihmaga on külastajaid mitmeid kordi vähem. Arvan, et publik on igas paigas, olgu siis Pärnu või Tartu, arenemisvõimeline. Neid võimalusi tuleb lihtsalt pakkuda,…
-
Ekspositsioonipinnad saadi sel aastal kolme kesksemasse kunstinäitamispaika Tartu linnas: lisaks juba traditsioonilisele kunstimuuseumi pildigaleriile ülikooli Y-galeriis ja Tartu Kunstimajas. Kõrgeima, maksimumhinde pälvis üheksast maalilõpetajast ainukesena Helina Loidi maalisari ?Surve all? (juhendaja Jaan Elken, retsensent Tiiu Talvistu), mida eksponeeriti kunstimuuseumi viltuse maja suurimas saalis ja kabeliruumis. Helina Loid sai ka Lembit Rändi stipendiumi; sel aastal anti see kümnendat korda. Loidi nimi on juba vilksatanud näitustel, tuletame meelde…
-
Pariisi valgusskulptori Bernard Gerboud? 1970. aastate linnakujunduspõhimõtetele viitavad seisukohad viisid publiku võimalustemaailma, mis Eestis jäid reaalsete asjaolude teisiti kujunemisel lihtsalt läbi mängimata. Valgust kui olulist elementi konkreetsesse keskkonda rajatud monumendis kohtab siiski ka Eesti skulptuuris. Soomes töötav Villu Jaanisoo lõi 1999. aastal koos arhitekt Jorma Mukalaga Tamperesse monumendi ?100 aastat Soome rahvaharidust?, mille mõju on samuti rajatud keskkonna ja valguse koosmõjudele.
Soome keskkonnaarhitekt ja skulptor Pekka…
-
Pühapäevase kontserdi kava oli vulbilikult põnevalt komponeeritud kahe sisulise raamkulminatsiooniga. Esimesena soome helilooja Erkki Salmenhaara ?Kolm ööstseeni? ja viimasena Eduard Tubina Sonaat nr. 2 (Früügia laadis) ETW 56 (1949). Nende raamide vahele oli paigutatud Alo Põldmäe ?Meditatsiooni? ja ?Tarantella? esiettekanne (2004, pühendatud Urmas Vulbile) ning Michigani ülikooli professori Johannes Talli ?Eleegia? (1986).
Salmenhaara ?Ööstseenid? on ootamatult värviliselt särav muusika ja haakus suurepäraselt lossi päikesest särava saaliga,…
-
Seekordne Riia skulptuurikvadriennaal või rahvusvaheline skulptuurinäitus, nagu korraldajad seda pressimaterjalides ning ka koduleheküljel nimetavad, on tõesti hästi ette valmistatud. Kuraatorid Kriðtaps Gulbis ja Aigars Bikse on võtnud oma tööd igati tõsiselt: kahe eelmise aasta jooksul nad mitte ainult ei otsinud üle maailma rahastamisvõimalusi ? fonde, sponsoreid, vaid suutsid luua üle-euroopalise võrgustiku, kelle kaudu valisid kunstnikud. Et võrgustik polnud ainult kolleegide-skulptorite erialaliitude vormiline kasutamine, vaid tõsine soov…
-
Ka meil on vaja teistsugust perspektiivi ja eneseanalüüsi. Leedu tee erineb meie omast mitmes punktis ja tõestab, et geograafia on mõnikord soodsam paradigma kaasaegse kunsti mõistmiseks kui ühine ajalookogemus või saatusekaaslusest jutustavad luulelised narratiivid.
Meil on ühine kitsas kultuurikontekstis töötamise kogemus, meie 1990ndaid määrasid samad aspektid: identiteet ? isolatsioon ja integratsioon ? areng. Leedu uus kunst on erinevalt meist saanud üle identiteedipoliitikast ja enesemääratluste painetest, mida…
-
Riigi Kunsttööstuskooli tekstiilieriala lõpetanud ja lisaks kangakudumist tudeerinud Leesi Erm alustas näitustel esinemist 1939. aastal. Silmapaistva loomingulise tegevuse eest pälvis ta ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Oma teadmisi andis ta edasi ka ERKI tekstiilikunsti eriala üliõpilastele üle kahekümne aasta. Tema suuremalt jaolt nõukogude võimu valvsa pilgu all valminud ainuomase käekirjaga looming saavutas kõrge kunstilise ning tehnilise taseme. Viie aastakümne jooksul loodud vaipadelt ja kangastelt võib välja lugeda Eesti…
-
Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik
See loosung võttis 1950. aastatel absurdi mõõtmed. Kuznetsovi portselanitehases 1920. aastatel toodetud vene konstruktivistide-kubistide revolutsioonisümboolikaga taldrikud kuuluvad maailmaklassikasse. Põhja-Eesti lillkirjaga põimitud viisnurgad lavaeesriide bordüüril on ainult ajastudokumendid muuseumiriiulil.
Seinavaibad ?Muhu? ja ?Rahvuslikel motiividel? (1958) on armsad lillkirjalised vaibad, kuid sama hästi võiksid need olla mõne tundmatu külameistri tehtud. Kunstnike joonistatud mustrilehed naistelehtede käsitööküljel näitasid küll suunda ja nende järgi tehtud tekstiilid leidsid…
