-
Igasuguse teema esmaülesanne on luua kunstnikele võimalusi. Teiseks peab teema haakuma tänapäeva kontekstiga. Kolmandaks võtma nii või teisiti seisukoha millegi suhtes. Jättes ära ükskõik millise neist kolmest tingimusest, saame mittetöötava kunstinäituse. Samas on täiesti kindel, et oleks võimalik leida teema, mis vastaks neile kolmele tingimusele ja oleks praegusega täielik vastand. Nii et ühest vastust küsimusele ?miks maapagu?? ei ole. Ilmselt on tegu alateadliku sooviga sekkuda mingil…
-
Üle kahekümne aasta tagasi ilmutas ajaleht Sirp ja Vasar (nr 13 ? 20, 1983) ameerika futuroloogi Alvin Toffleri raamatust ?Kolmas laine? katkendeid. Seal oli juttu agraar- ja industriaaltsivilisatsioonide kui esimese ja teise laine ühiskonnakorralduse väljavahetamisest kolmanda laine tõeliselt uue elulaadi poolt. Elektronkoted?i ja prosumeri (producer + consumer) mõiste abil mudeldas Toffler tuleviku töökorralduse: sarnaselt I laine ühiskonnaga on kodu ja perekond elu ja tootmise kese. Tootmine…
-
Mõjusad väljapanekud
Suurim näitustest, Vappu Thurlow kureeritud ?Lähenemised? avab ühtlasi uue regulaarselt toimiva näitusepaigana Estonia kontserdisaali jalutusruumi. Vaevalt et kontserdikülastajal on võimalus saada täit ja süvenenud ülevaadet väljapanekust, kuid üheksateistkümne valitud graafiku loomingule osalinegi lähenemine pakub kindlasti kunstielamuse.
Kõige mõjusamalt ja tasemelt ühtlasemas plaanis iseloomustavad eesti estambi põhisuundumusi kaks väljapanekut: Virge Jõekalda isikunäitus ja graafikute grupinäitus G-galeriis.
Virge Jõekalda kümmekond suuremõõtmelist teost, mis moodustavad näituse ?Vaikus?, on ülinapi…
-
Ilmselt on käesolev XIII Tallinna graafikatriennaal üks ulatuslikumaid, ehk küll ainult selles mõttes, et peamisi väljapanekuid Rotermanni soolalaos ja Kunstihoones ja selle galeriides saadab ridamisi satelliitnäitusi. Nii ei pea ülemäära kurvastama needki kunstnikud, keda ei valitud välja peanäitusele ? nad on leidnud oma tööde tarvis teised eksponeerimise paigad. Sealhulgas ka graafika traditsiooniliste tehnikate viljelejad. Võibolla on need antud triennaaliga seotud vaid kaude, olgu siis ennekõike ühtse…
-
ERKI üliõpilasi võib jaotada eesrindlasteks ja reaüliõpilasteks. Eesrindlased vorpisid rohkem töid, kui oli ette nähtud ja katsid nendega insta koridoriseinu. Pildid, mida metoodilisse fondi ei korjatud, kogusid nad kokku ja viisid koju. Reaüliõpilased tegid, mis nõuti. Pärast hindamisjärgset väljamagamist kooli naastes möödusid nad oma piltidest, mis koridoriseintelt prügikonteinerisse olid jõudnud.
Eesrindlase Marko Mäetamme kunsti võib jaotada noorpõlvetöödeks ja küpseteks omamütoloogilisteks popkunstitabeliteks. Hausi galerii praegune näitus koosneb…
-
Ivar Kaasik. Nimetu. Õli, lõuend. 2004.
Pealkiri pole juhuslik. Üha enam paelub noori maalikunstnikke abstraktsionismi asemel hüper, mis nõuab suuremaid manuaalseid ja tehnilisi oskusi. Erand pole ka Saksamaa ja Saaremaa vahel pendeldav Ivar Kaasik. Näituse pealkiri ?All? viitab filoloogilisest aspektist homonüümidele: on kirjapildis samasugust mitmetähenduslikkuse efekti tekitav nagu kujutavas kunstis ambivalentsed kujutised. ?All? tähendab eesti ja inglise keeles erinevaid asju, kuid mõelgem, mitu tähendust on meie keeles…
-
Eesti maalikunstnik Andres Rõuk on soome kunstnikega koostööprojekte teinud ennegi, seekord on ta kaasanud maalija Jorma Hyttise, videokunstnik Maarit Suomi ja skulptor Leila Luukka. Mingi maavõistlus see näitus ei püüa olla, pigem loob Rõuk soome kunstnikele esinemiseks platvormi, on justkui nende importija ja esindaja, jäädes ise foonile.
Võib-olla parima kooskõla leiavad Andres Rõugu abstraktsed maalid Turu maalikunstniku ning maalimisõpetaja Jorma Hyttineni omadega, sarnasusi leidub nii formaadi…
-
Kunstiühingu Pallas seekordne suveaeg on kujunenud töiseks ja rammusaks. Eks see sõltu suuresti oma näituseruumide puudumisest, et tuleb arvestada koostööpartnerite kavadega. Eduard Rüga, Melanie Arrak ja Ann Audova on selle suve kuumad nimed. Rüga ?Rõõm sinus eneses? Adamson-Ericu Muuseumis valgustas kunstniku pagulusaegset loomingut, mis vajab eesti kunstilukku kirjutamist veel tähelepanuväärsemana, kui seda on tema varasem looming. Alles nüüd oli kodumaal võimalik saada selge märk Rügast kui…
-
1934. aasta 15. septembril avati Tallinna Kunstihoone Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsuse kunstinäituse ehk teisisõnu öeldes eesti kunstnike aastanäitusega. Avamine leidis aset igati pidulikus õhkkonnas: president saatis õnnitluse, kuigi ise kohal ei viibinud, õnnitlustelegrammid saatsid ka Helsingi, Riia, Kaunase, Krakovi, Moskva kunstiakadeemia, kohal olid Tartu ülikooli rektor, kunstimuuseumi juhataja, Estonia Seltsi, Tallinna Linnapanga, Majaomanike Panga, Eesti Naisliidu jpt mainekate ühingute-institutsioonide esindajad ja auväärt grand old man Ants…
-
EKA tekstiilidisaini osakonna kureeritud näitusel on nii atraktiivne peakiri, et kutsub end näppama ka artikli peakirjaks. Tekstiili kujundamist on Eestis õpetatud 90 aastat, nagu väidab näituse saateteksti esimene lause.
Seega võiks eeldada, et tegu on sissevaatega ühe eriala ajalukku, ent pealkirja annab tõlgendada muidugi mitmeti. Ühelt poolt tahetakse justkui öelda, et tänaseks on jõutud tasemele, mis erineb tuntavalt kunagi alustatust: rutiinsest kodukaunistamisest on saanud tähelepanuvääriv ala, mis…
