-
Tiit Pääsukese näitus ?figūra? G-galeriis kuni 16. X.
Figūra. Kujund. Keha kujund. Kehasid on palju ja eripäraseid. On oma keha, on võõras keha. On objektkeha, on afektkeha, on tühi keha. On keha kujundid ja kujutised jne.
Jäin mõtlema kehade üle, kui viibisin Tiit Pääsukese näitusel ?figūra?. Pääsukese maalidel on alati olnud figuurid. Kes ei mäletaks juba ammustest aegadest tema ?Punase kleidiga naist? (1974), ?Vaiket? (1978) või siis…
-
Ede Kurreli 95. sünniaastapäevale pühendatud Eesti Metallikunstnike Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala ühisnäitus ?Laegas? tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 17. X.
?Laeka? erapooletum teema võimaldas avaramat tõlgendusvabadust. Piiritledes end nii objekti kui aastatega kogutud vaimse pagasina, ei välistanud pealkiri ka kunstnike varasema loomingu esitamist. Kuid ometi on tagasihoidlikumalt kui kunagi varem esindatud just liidu liikmed ja kooli hiljuti lõpetanud noored. Põhjus võib olla näituse varasügisene…
-
Alati töökorras tõlgendamismasin
Leo Lapini seekordne avangardkunst on silmipimestav.
Jaan Paavle
Leonhard Lapin on avangardist. See on üldiselt teadaolev tõsiasi. Et tema, aga ka laiemalt tema põlvkonna kunstnikele on ikka omane olnud ka irooniline hoiak, siis selleski teadmises pole midagi uut. Selged ja igati vettpidavad näited on kunstniku noorpõlve töö ?Jänku suudlus? või 1970ndate suurseeriad ?Naine-masin? ja ?Mees-masin?. Isatapmise kõrval on Lapin näidanud respekti vanaisade novaatorluse vastu ning sellest…
-
Tänavune Veneetsia IX arhitektuuribiennaal on tõsisem kui varasemad (olen käinud varem kahel), seda vaatamata hajusamale pealkirjale ?Metamorph?, sõnast metamorphosis ?muundumised?. Eelmiste biennaalide pealkirjad ? ?Arhitekt kui seismograaf?, ?Vähem esteetikat, rohkem eetikat? olid tugevamalt fokuseeritud, kuid tänavused Kurt W. Fosteri kureeritud peanäitused suhestuvad kaasaegse arhitektuuriga süvitsi.
Suhtumine arhitektuuribiennaali sõltub suurel määral sellest, mida näha tahetakse: kas Eurovisiooni show?d, millel muusikaga enam midagi ühist pole, või rostrumilaadset tõelist…
-
Hollandi lääneosas Waali jõe kaldal asub Nijmegeni linn, mis oma kolme-neljakordsete punaste telliskivimajade, kitsaste tänavate, rongijaama, suure kaarsilla ja ümbruskonna tuuleveskitega ei erine pealtnäha teistest selle kandi asulatest. Kui peaksite sinna sattuma, siis tasub jalutada raudteejaama eest kulgevatel tänavatel, ületada väljakud ning lõpuks hoiduda vasakule kitsastele kõrvaltänavatele.
Ühes jõeäärses klaasfassaadiga majakeses asubki Marzee, maailma suurim ehtekunsti galerii. Sellise asutuse varjumine Hollandi tagasihoidlikku nurgakesse äratab imestust.
Holland…
-
A-galerii kuraator, ehtekunstnik
Milline peaks olema kaasaegne ehtegalerii? Kas Eestis on see võimalik?
Head galeriid võivad olla väga erinevad. Kõik oleneb sellest, mida oluliseks pidada. Ehtegaleriid kipuvad ikka näitusetegevuse kõrvalt (või koos) müügiga tegelema. Ühelt poolt on see kindlasti seotud ehte olemusega olla inimesega seotud ning faktiga, et tegemist on tarbekunstiga ? seega on võimaluse tekitamine ehet kanda möödapääsmatu ja loomulik. Teine aspekt on, et kõik ehtegaleriid baseeruvad…
-
Tali väljapaneku ülesehitus viitab Arthur C. Danto teooriate visuaalsele väljundile. Danto on võrrelnud kunstimaailma vahendite või tööriistade süsteemiga, mille osad sõltuvad tervikust ja ka vastupidi ning kust ei puudu ka wittgensteinlik keelemäng. Millegi vaatlemine kunstina nõuab midagi, mida silm ei seleta ? kunstiteooria silmapiiri. Seda silmapiiri tajub Tali liigagi hästi.
Talile on kunst mäng, kuid mängureeglite muutumise suunda ei tea kunagi ette. Tema kunstile ei saa reageerida…
-
Igasuguse teema esmaülesanne on luua kunstnikele võimalusi. Teiseks peab teema haakuma tänapäeva kontekstiga. Kolmandaks võtma nii või teisiti seisukoha millegi suhtes. Jättes ära ükskõik millise neist kolmest tingimusest, saame mittetöötava kunstinäituse. Samas on täiesti kindel, et oleks võimalik leida teema, mis vastaks neile kolmele tingimusele ja oleks praegusega täielik vastand. Nii et ühest vastust küsimusele ?miks maapagu?? ei ole. Ilmselt on tegu alateadliku sooviga sekkuda mingil…
-
Üle kahekümne aasta tagasi ilmutas ajaleht Sirp ja Vasar (nr 13 ? 20, 1983) ameerika futuroloogi Alvin Toffleri raamatust ?Kolmas laine? katkendeid. Seal oli juttu agraar- ja industriaaltsivilisatsioonide kui esimese ja teise laine ühiskonnakorralduse väljavahetamisest kolmanda laine tõeliselt uue elulaadi poolt. Elektronkoted?i ja prosumeri (producer + consumer) mõiste abil mudeldas Toffler tuleviku töökorralduse: sarnaselt I laine ühiskonnaga on kodu ja perekond elu ja tootmise kese. Tootmine…
-
Mõjusad väljapanekud
Suurim näitustest, Vappu Thurlow kureeritud ?Lähenemised? avab ühtlasi uue regulaarselt toimiva näitusepaigana Estonia kontserdisaali jalutusruumi. Vaevalt et kontserdikülastajal on võimalus saada täit ja süvenenud ülevaadet väljapanekust, kuid üheksateistkümne valitud graafiku loomingule osalinegi lähenemine pakub kindlasti kunstielamuse.
Kõige mõjusamalt ja tasemelt ühtlasemas plaanis iseloomustavad eesti estambi põhisuundumusi kaks väljapanekut: Virge Jõekalda isikunäitus ja graafikute grupinäitus G-galeriis.
Virge Jõekalda kümmekond suuremõõtmelist teost, mis moodustavad näituse ?Vaikus?, on ülinapi…
