-
Parempoolne kultuuripoliitika, mida on saatnud mantra ?muutuge atraktiivseks ja teenige raha?, on mõjutanud kõiki kultuuriasutusi, ka muuseume. Siingi koostatakse äriplaane ja tehakse SWOT analüüse; näitused, kataloogid, kohtumisõhtud ja loengud on ?toodang? või siis vähetähtis ?muu tegevus?, sest äri-Eesti raamatupidamises teisi võimalusi lihtsalt pole. Muuseumid on järjest aktiivsemad reklaamijad ja näitustele nuputatakse ?müüvaid? nimesid. Kui 1990. aastate alguses võis veel tunduda, et näituse kvaliteet ise garanteerib publiku…
-
Mis muutub Tartu Kunstimuuseumi elus, rollis ja tähenduses, kui Eesti Kunstimuuseumi uus hoone Kumu on valmis saanud?
Loomulikult on Eesti Kunstimuuseumi uue hoone valmimine pannud Tartu Kunstimuuseumi juurdlema probleemi üle, kuidas edasi elada, kas peaks midagi oma tegevuses kardinaalselt muutma. Eelkõige teeb nukraks, kuidas oma praeguste eksponeerimise ja rahaliste võimalustega püsida kunstiareenil konkurentsivõimelisena. Tegu ei ole ju mitte näituse ideede puudumises, vaid nende teostamiseks nappivas rahas. Hea…
-
Vaade näitusele ?Made in Berlin?. Esiplaanil Matti Brauni installatsioon ?New York City I?, 2004. Heli Meisterson
Berliin on viimased 15 aastat lootnud saada kultuurivaldkonnas võrdväärseks selliste suurte ning oluliste metropolidega nagu Pariis, London ja New York. Poliitilises ja ametlikus retoorikas seati end sellesse ritta enesestmõistetavalt kohe pärast müüri langemist ning kindlasti on see paljudes valdkondades, näiteks teatri puhul, ka igati õigustatud. Ent kaasaegse visuaalse kunsti vallas…
-
EKA 90. aastapäeva konverentsil 29. X kõnelesid audoktorid Udo Kultermann ja Juhani Pallasmaa, Jüri Soolepi modereeritud ümarlauas osalesid Halldor Gislason, François Penz, Bruce Brown, Peter McGrory ja Michael U. Henzel.
Eesti Kunstiakadeemia tähistas hiljaaegu 90. tegevusaastat. Nagu mõned märkinud on, mis siis sellest ? siin ja seal saab ikka mõni haridusasutus aasta vanemaks. Ilmselt on seda mõistnud ka akadeemia ise, sest muidu puhtformaalsele ja korraks üle…
-
Kui eelmise nädala Sirbi intervjuus (Sirp 5. XI, lk 11) Katrin Kivimaaga avaldasin pisut skeptiliselt arvamust, et meie (iseäranis noorte nais)kunstnike 1990ndate II poole aktiivne huvi naiseidentiteedi käsitlemise ja tõlgendamise, feministliku kunstimõtte ja kunsti vastu on viimasel ajal raugenud, siis oli Katrin Kivimaa üsna veendunud, et küsimus ei ole huvi kadumises, vaid selles, et feminismi mõistet kasutavaid, kuraatori ja ka kunstniku poolt feministlikku positsiooni manifesteerivaid näitusi…
-
1976. aastal kirjutab üks väliseesti arvestatavamaid kunstikriitikuid Evi End Stockholmi-Tidingeni eestikeelses lisalehes Prantsuse naiskunstnike ühenduse Luxembourg?i aia maali-, graafika- ja skulptuurinäitusest, millest võtsid osa nii Karin Luts kui Maire Männik.
Mõlemad olid eesti kunstnikud eksiilis, ent neid eraldas peaaegu põlvkonnapikkune eavahe ja erinev elukäik. Neid sidus siiras isiklik suhe ? paljud aastate jooksul teineteisele saadetud kirjad ja Karin Lutsu poolt ka majanduslik toetus.
Emigratsioon tundub olevat…
-
Kuidas siseneda Pariisis muuseumi näituse avamise päeval? Peab olema kutse avamisele, sellega tuleb ettevaatlikult läheneda muuseumi ette hiiglaslikule hajumisväljakule nööridest ehitatud pisikesele labürindile. Selliseid labürinte hiljuti veel Euroopas ei tuntud, kuid nüüd on need nagu muudki amerikanismid tavapäraseks saanud. Nööride ees seisvale livrees valvurile tuleb pääset näidata, muidu tõrjutakse sind otsustavalt kõrvale; pääset tuleb veel kolmele valvurile näidata ja viimane tõmbab pastakaga kutsele kriipsu. Nii ja…
-
Pühapäeval kell 17 avatakse Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis Ilya ja Emilia Kabakovi ning Raul Meele näitus, kell 18 Tallinna Linnagaleriis New Yorgis Kabakovi ateljees töötanud Villu Plingi ja Jan Bergi näitus. Esmaspäeval, 8. XI kell 16 toimub Eesti Kunstiakadeemia aulas EKA nõukogu avalik koosolek, kus promoveeritakse EKA 85. aastapäeval audoktoriks nimetatud Ilya Kabakov. Pärast tseremooniat peab Kabakov akadeemilise loengu vene keeles.
Ilya Kabakov on kahtlemata üks…
-
Veneetsia arhitektuuribiennaali kõrval jääb 2004. aastat arhitektuuriannaalides tähistama ka Euroopa esimene arhitektuurifestival. On maailmas arhitektuuripäevi ja -kuid varemgi korraldatud, kuid niisuguses ulatuses üle-euroopaline festival toimus esmakordselt. Võimalikuks sai see tänu Brüsseli ?Culture 2000? rahale, millega Euroopa arhitektuuriinstitutsioonid ehitasid üles GAUDI projekti. Tegemist ei ole kuulsa hispaania arhitektiga, vaid tähekombinatsiooniga: Governance, Architecture and Urbanism as Democratic Interaction.Projekt algatati 2000. aastal Pariisis toimunud Euroopa arhitektuuripoliitika foorumil ning selle…
-
Eestis on kunstikõrgharidust antud juba 90 aastat. 1914. aastal avatud Tallinna Kunsttööstuskool kasvas üle Riigi Kunsttööstuskooliks, see omakorda Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooliks, siis Jaan Koorti nimeliseks Rakenduskunsti Kooliks, Tallinna Tarbekunsti Instituudiks, Eesti Riiklikuks Kunstiinstituudiks, Tallinna Kunstiülikooliks ja lõpuks Eesti Kunstiakadeemiaks. Mis tähendus on kunstiakadeemial (ükskõik mis nime see siis ka poleks kandnud) olnud ja on ka praegu Eesti kunstielus?
See on olnud eri aegadel erinev.…
