-
Peeter Alliku maalinäitus ?Ma nägin seda? Tallinna Kunstihoones kuni 6. II.
Platoni teooria järgi on loovisik muusade transiitjaam. Looja on loomishetkel transis, ta ei tea ette järgmist liigutust või lauset. Ideed tulevad ja tööd lähevad, nagu jumal juhatab. Kui pilt valmis, siis algavad pealkirja otsingupiinad.
Pealkirja ja tähenduse sobimatus
Peeter Allik on selles mõttes teadlikum kunstnik. Poole piltide pealkirjadest valib ta enne töö alustamist. Tema ateljee on kui muusade…
-
Kui jätta kõrvale festivali ?Graafika IN? praktiline põhjus ja väärtus ehk osalus Academia Non Grata õpilaste graafikastuudiumis ning sellele väljundi loomine, tundub ikkagi kummaline, kuidas ühe katuse alt tuleb ühtaegu kõige piirituma ja reeglivabama ning samas pikkade traditsioonide ja kuulsusrikka ajalooga tehnikale keskenduvaid kunstisündmusi. ?Graafika IN? on nähtusena tõtt-öelda märksa huvitavam kui näitused ning selle toimumise fakt ärgitab ikkagi mõtlema pigem ANGile kui eesti graafika minevikule,…
-
Kunstitoimetaja Reet Varblane palus meil kirjutada, mida annab selline näitus kunstiteaduse tudengile, kes on äsja sooritanud (eesti) kunstiajaloo eksami(d). EKMi suvised klassikaekspositsioonid on kronoloogilise ülesehituse tõttu tänuväärne ?Lühikene eesti kunsti ajalugu? piltides, kus teose ruumi paigutamine markeerib selle kuuluvust perioodi, stiili, tendentsi. Seal kohtume krestomaatiliste kunstiteostega, mida seni on saanud vaadata vaid reprodena. Muidugi leiavad mõned kohtumised aset juba ei tea kui mitmendat korda, kuid tavaliselt…
-
Foto ja karikatuur kui
ajastu peegel
Eduard wiiralti Prantsusmaal joonistatud fantastilised pead, nn Antraini sari, mis viis edasi kunstniku põhiteoste, gravüüride ?Põrgu? ja ?Kabaree? loomisele, on vahetanud välja aguliteemaline graafika.
Aguliteema juhib näituse kontseptsioonis märgitud ?provintslikkuse, kolkalikkuse, positiivse enesekesksuse ja ühise eluruumi jagamisest tingitud kogemuse? juurde. Agul on eesti olustikule äärmiselt tüüpiline, tihti varjatud ja salatud päritolumaa, vahel ka boheemliku elulaadi meeliskeskkond. Kuraatoriteksti tsiteerides: ?kunstnikud andsid olemisraskusele…
-
Miks nahakunstnikud valisid 2004. aasta ülevaatenäituseks lembelaeka teema? Milline peaks üldse tänapäeva tarbekunstinäitus olema?
Maarja Undusk: Näitusemõte tekkis 2000. aastal, kui käisime nahakunstikonverentsil Hollandis, sinnasõidul külastasime Offenbachi nahamuuseumi Frankfurdi lähistel. Seal nägingi esimest korda lembelaegast. Inge Teder tundis seda ainevaldkonda juba varem. Muuseum jättis üldse sisuka ja suurejoonelise mulje. Seal tekkiski mõte, et lembelaeka võiks tuua praegusesse aega ja et kunstnikud tõlgendaksid seda. Hilisem asjakorraldus toimus nahakunstnike liidu…
-
Viivi Aavik on esinenud näitustel üle 20 aasta, aga kuna ta tööd on olnud tagasihoidlikud nii mõõtmetelt kui välise efekti poolest, siis vaevalt et ta laiemale publikule silma ja meelde on jäänud. Nüüd tuleb tõdeda, et ta on olnud ehtekunstis üks puhtamaid minimalismi võttestiku kasutajaid ja tugev oma süsteemi ülesehitaja. Paekivist CD-plaatidega tuli ta esmakordselt välja metallikunstnike liidu 2001. aastal korraldatud näitusel ?Pae aeg? ja need…
-
Sa uurisid ekspressionismi 1960ndatel ja 70ndatel, kaitsesid samal teemal 1976. aastal oma kandidaadiväitekirja ning tulid ekspressionismi juurde tagasi 25 aastat hiljem. Kas ekspressionismi tähendus on vahepeal muutunud?
Kui ma hakkasin 60ndatel ekspressionismist kirjutama, suhtusid eriti sakslased teemasse hella tähelepanuga kui ühte oma kunstiajaloo suuruse aega. Siin oli osa ka natsideaegse mandunud kunsti vastasuse heastamise püüdel. Praegu ollakse seisukohal, et ekspressionismi tegelik tähendus avastati just II maailmasõja…
-
Raami ülesanne on eksponeerida temas leiduvat pilti. Laeka missioon on salajasem, tema pigem peidab endasse, pakub pelgupaika. Minu arusaamist mööda oli lembelaeka otstarbeks hoida nii-öelda ilmalikke pühadusi. Mida konkreetselt need ka ei sisaldanud, oli tegemist kingituste või ohverdustega armastuse altarile.
Võiks arvata, et lembelaekasse peidetud ese muutub aja jooksul iseenesest reliikviaks, kui ta sellena oma pessa pandud polegi. Olulised on tegelased, kes laeka ümber toimetavad ja sellele…
-
Kõnekas vaikus
?See ei ole piip? esindab marginaalset minimalismi ?Avatud Eesti raamatu? ja ?Ajalugu. Sotsiaalteadused? sarja kõrval (vrd ka Nietzsche ?Antikristusega?). Ei mingeid tõlkija kommentaare ega järelsõnu, ainult tõlge ise. Säärast puhtust pole võimalik saavutada isegi kultuuriajakirjades, ikka topib toimetaja tõlgenduse otsa, kui keeldud, tellib kelleltki teiselt. Muidugi ei ole alasti teksti esitamine lugejasõbralik, aga on?s meil alust väita, et raamatud peavad olema lugeja vastu sõbralikud (alistuvad,…
-
Esimese hooga lähevad mõtted kinnisvaraturu peale. Ja kodud üha kallinevad, kuigi pärast ELiga liitumist on märgata stabiliseerumist. Teame, et kultuuriti arusaamad kodu füüsilistest tingimustest varieeruvad. (Rääkimata perekonda puudutavatest sotsiaalsetest.) Teame, kuidas elatakse pead-jalad koos Indias ja kui vähe on privaatsust Jaapanis. Rootsis või Ameerikas on lahedamalt ruumi. Skandinaavias olevat elamispinda ühe inimese kohta näiteks kaks korda rohkem kui Eestis. Siinne koduarusaam on aga seotud mälestustega korterikriisi-ühiskonnast.…
