-
Rühmituse F. F. F. F. Tallinna Linnagalerii näitus on hüvastijätunäitus või vähemalt ise on nad seda niiviisi välja pakkunud. Kuid väga traagiliselt pole seda vaja võtta ? Eesti kunstis endale kindla koha võidelnud effid, ehtekunsti taustaga Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar ja Maria Valdma ei kao ei meie ega ka laiemalt kunstiareenilt kuhugi. Nende paari kuu tagune pressikonverents F. F. F. F.-i lahkuminekust…
-
Jaanipäeva paiku peatusid Mooste külalisstuudios residentkunstniku Michael Northami kutsel kaks kuulamisele ja helidega mängimisele keskendunud kunstnikku: Hitoshi Kojo Jaapanist ja Loren Chasse San Franciscost. Viimane on andnud San Francisco koolides kuulamistunde, kus ta suunas teismeliste kuulamisteadlikkust, õpetades noori pidama n-ö audiopäevikuid. Lisaks neile kolmele elab statsionaarselt Moostes veel üks helikunstnik ? John Grzinich.
Nende nelja helikunstniku kokkusaamise (olgu täpsustuseks öeldud, et Chasse?i, Kojo ja Grzinichi esmakohtumise)…
-
Romantiline linn vajab romantilist näitust. Mara Koppel oli selleks puhuks kureerinud suvisesse Haapsalusse eesti noorte kunstnike maali-, disaini-, installatsiooni-, ehte-, graafika- ja videonäituse. Kummalise valikukriteeriumina kehtis seekord kahe loovisiku paarissuhe. Põhjendatult tekivad küsimused: kas see ei ole rohkem seltskonnaajakirjanduse, mitte kunstinäituse teema ja kas nii kunsti- ja ühiskondliku elu välist teavet on mõtet aluseks võtta näituse koostamisel? Kas kooselamise fakt peaks lisama midagi valmisteosesse, kas see…
-
?Situated Self: Confused, Compassionate and Conflictful? toimus veebruaris-märtsis Belgradi kaasaegse kunsti muuseumis ning mais-juunis Helsingi Tennispalatsis. Projekti genereerisid ja kureerisid leidlike ja väljapeetud projektide poolest tuntud kuraatorid Mika Hannula ja Branislav Dimitrijevikoostööprogrammi ?Norden-Balkan-Culture-Switch? heldel toel. Eksponeeriti kahekümne Euroopa perifeeria kunstniku loomingut ning kogu näitust võiks iseloomustada kui rafineeritud ja mõtestatud valikut veel suhteliselt etableerumata, kuid oma potentsiaalist märku andnud kunstnike töödest (nad pole oma loomingus veel…
-
Torsten Renqvist. Lautreci tüdrukud. 1985. Valgas Kiasma poliitilise kunsti näitusel.
Seppo Renvalli retrospektiiv Taidehallis
Pisut üle neljakümnene Seppo Renvall on üks soome eksperimentaalse kino pioneere, kes kaamerakunstide ees kindlasti mingit aukartust ei tunne. Helsinki Taidehallis oli juuni alguspäevadeni väljas retrospektiivne sooloväljapanek: hulk 90ndate algul tehtud pinhole-säritusi, paar fotoseeriat ja üle kümmekonna 16mm kinofilmi ja video aastatest 1991 ? 2005. Soomet nii Veneetsias (1999) kui São Paulos (2002) esindanud…
-
Kaljo Põllu. Arhitekt. 2005. Õli.REPRO
?Kunstnikust saab homse päeva automatiseeritud ja vabaaja ühiskonna asendamatu sisustaja. Lõputute seeriate kunsti nagu eri kunstiliikide sünteesi olemasolugi puhul pole enam tegemist elukeskkonna lihtsa muutmisega, vaid selle keskkonna psüühilis-aistingulise ulatuse ning inimese tähelepanu- ja fantaasiavõime muutmisega. Eesmärgiks saab totaalne kunst, kunst kõikjale, kunst kõigile.? Just nii deklareeris Kaljo Põllu 1967. aastal loodud kunstirühmituse Visarid käsikirjalises manifestis. 2005. aastal ei tagane aga…
-
Kunstnik võtab enda sõnul vabaduse neid peaaegu monokroomseid ja mittetasapinnalisi objekte nimetada maalideks, loobudes maastikumaali konventsionaalsetest kaanonitest ning kõikvõimalikest perspektiivivõtetest.
Ometi aga sekundeerib visuaalsele Eesti maastikule veel hiigelpanno, mis on kunstnikule saadetud netikirja suurendus. Jämedakoelised, rõveropud ning seksistlikud read ei viita mitte ainult meie verbaalse keele risustatusele, vaid ka mõtlemise, käitumise ja eksistentsi allakäigule.
Eks seepeale olegi Tammetalul põhjust ohata: ?Eile nägin ma Eestimaad!?. Rännates juba…
-
Vastupidiselt rahvalikule kunstituru ootusele vajab professionaalne kunst selget riiklikku kunstipoliitikat. Urmo Raus
Pool eesti kunsti aastast on möödas, aga siiani ei ole toimunud mingit erilist eesti kunsti olukorra ja tuleviku diskussiooni riiklikust vaatenurgast. Ka kunstiakadeemia rektori valimine möödus, ilma et avalikkus oleks olulisi küsimusi tõstatanud, rohkem eelmise rektori tegude keskselt kui uue rektori võimekust hinnates. Eestil puudub selgesti jälgitav kunstipoliitika. Kunst on olnud justkui viies ratas riigi…
-
Allen Jonesi feti?istlik hüperrealistlik skulptuur ?Laud? (1969, akrüül, fiiberklaas, nahk, klaas) tekitas feministide protesti, kui seda taas eksponeeriti 1970ndate kõpul. Repro
Laenasin pealkirja Hakim Beylt, kes muu hulgas põrmustab resümeerides ?Kunst nagu kuritegu, kuritegu nagu kunst? valearusaama kunstist kui millestki moraalsest, igikaunist ja hingele ilusasti mõjuvast. Vastupidi, igavene ilulemine kangelaseks ei tee, kelmiks ja pühakuks ka mitte. Seda teeb kunst, milles on kehalisust ja salalikku kirge,…
-
Maris Tuuling on tänulik Kaja Kärnerile, Heldur Viiresele ja Lembit Saartsile, oma suunajatele Konrad Mäe stuudios, kes õpetasid maalimist, mitte kunstnik olemist. Algul ajas see närvi kui koolmeistri tühimoraal, sest milleks pisendada seika, et kunstnik olla on cool ja hää. Tagantjärele tunnistab Tuuling, et õpetus oli õige.
Maris Tuuling on flaneuse, kellele meeldib jalutada, ringi vaadata ja kogetut maalida. Talle sobib õlitehnika, aga akrüül see-eest ei haise…
