-
Nimeta. 2004. Autoritehnika. Irina Tammis
Urmo Rausi näitus ?Lõuna-Eesti anatoomia? Vaala galeriis 2. ? 16. VIII.
Urmo Raus on kunstnik, kes teeb graafikatehnikas maale, maali ideid valab klaasi, klaasilt peegeldavad ideed tagasi maali. Tema kunstilooming on jätkuv protsess nagu aegruumi sepik, mille üks kannikas võib olla varastes üliõpilasaastates, teine kannikas tuleb ahjust välja kolde kustudes. Iga maal on viil samast sepikust. Sepikuviil on lihtsustatud metafoor, mida õigustavad kunstniku…
-
Niinimetatud esialgse akumulatsiooni seadus. Ükspuha. 2005. Installatsioon. elin kard
Marco Laimre on eesti kunstis hädavajalik nähtus. Ta on (või õigemini oli, sest 1. IX alates juhib ta kunstiakadeemia fotokunstiõppetooli) kui institutsiooni(de)väline anarhistlik korravalvur, kelle vahedalt plaksuv piits tabab mõnusalt kerra tõmbunud unelejaid valusalt. Ainult iial ei või teada, millal, kuidas ja kellele see suunatud on ning kas sellel ikka sügavamat mõtet ka on? Meie kunstielu tiba liiga…
-
Tänapäeval on Eesti kunsti- ja kultuuriajaloolastel ikka veel ebamugav ja raske vaadata rahulikult tagasi lähiminevikku. Kunstnikud, kes viljelesid leniniaanat, ju elavad veel või elavad nende järeltulijad. Mitmel neist on Eesti ühiskonnas silmapaistev sotsiaalne positsioon ja nad on loonud aastakümnete jooksul ka palju muud. Ent Lenini portree on olnud piletiks tunnustatud kunstniku teekonnale asumisel. Sellest on niisama ebamugav rääkida kui esitada küsimusi, kes siis ikkagi organiseeris Rahvarinde…
-
Kuni eraldi arhitektuurinõuniku koht riigistruktuuris pole (veel) võimalik, on kunstinõuniku jaoks kunsti- ja arhitektuurielu võrdse tähendusega, olgugi et arhitektuuriküsimusi pole valdkonna spetsiifilisuse tõttu mõistagi võimalik üksnes kultuuriministeeriumi haldusalasse koondada. Eesti riik ja Tallinna linn on paraku olnud musternäited avaliku võimu minimaalsest sekkumisest ehitatud keskkonna arendamisse. Kultuuriministeerium saaks töötada ehitus- ja kultuuripoliitika vaheliste sidemete, avaliku ja erasektori koostöö tihendamise, ammu igatsetud ühe protsendi seaduse kui ka avaliku…
-
?Ars Ornata Europeana 2005? otsib dialoogi klassikalise kunstiga.
Mitte kusagil ja samas kõikjal sünnib midagi. Seekord sündis Euroopa serval Lissabonis järjekordne ehtekunsti suursündmus. ?Ars Ornata? toimus esmakordselt 1994. aastal Kölnis, ellukutsutuna assotsiatsiooni Forum für Schmuck und Design kuuluvate Euroopa ehtekunstnike poolt. Biennaal hõlmab nii teoreetilist loengute osa kui ehteväljapanekuid.
Lissabonis ürituste rea alapealkiri on sellel aastal ?Everywhere. Nowhere?. Linnulennult ehet riivav ja kõikelubav ?Kõikjal. Eikusagil? jättis kokkutulnutele…
-
Eesti klaasikunstnikel oli taas rõõm võõrustada kolleege ja mõttekaaslasi laiast maailmast. Nädal aega kestnud kolmas kuuma klaasi töötuba, mille algataja on Kai Koppel, päädis näitusega muuseumi ülakorrusel. Näitusele on koondatud valik ürituse käigus publiku silme all valminud töödest, sekka mõned varem loodud.
Ühiseks nimetajaks sai seekord ahjust ammutatav piimvalge klaas, millest paljud osalejad tuletasid seoseid Haapsalu legendiga. Valge daami müüdis sisalduv ürgne naise ja kuu arhetüüp leidis…
-
Kui viimastel aastatel on Tallinna ja ka ülejäänud Eestit tabanud lähinaabrite Läti ja Leedu kunstiinvasioon, siis nüüd on saabunud sakslased. Tänuväärne kunstnike vahetuse mõte sai alguse endise peaministri Juhan Partsi Müncheni külaskäigul 2003. aasta novembris. Nüüd on see realiseerunud ulatusliku väljapanekuna. München oli eesti kunstnikele kunsti-Meka juba XIX ? XX sajandi vahetusel, kui seal õppisid Ado Vabbe, Anton Starkopf, Peet Aren, Ants Laikmaa, Kristjan Raud jpt.…
-
Hr Würth, kui te tutvustasite pressikonverentsil oma ettevõtet, selle arengut, siis rõhutasite, et vaatate alati kümme aastat ettepoole. Kas ka oma kunstikogu moodustamise ja täiendamise juures vaatate ettepoole, arvestate seda, mis kunstis võib toimuda? Kas olete valmis riskima?
Kunsti puhul on väga raske vaadata kümme aastat ettepoole, sest kunst on valdkond, kus kõik liigub ja muutub äärmiselt kiiresti. Ma ei usu, et olen võimeline ette nägema, mis…
-
Minu suurim suvine kunstielamus oli kobarnäitus ?18 tuba?, mille korraldasid Andres ja Katja Koort renoveerimisele minevas majas Sakala 9. Sealt möödudes, kostab siiani kõrvus kõrisevate kümnesendiste kaja, mida külastajad võisid tühjadest plastpudelitest trepikotta ehitatud lehterrennist alla veeretada ja kuulata kõlksatust plekk-kaussi mitu korrust allpool. Kui tavaliselt ootavad vanad majad vaikselt euroremondisurma, siis seekord olid koridorid, tuulekojad, sahvrid, köögid, seinakapid ja muud nurgatagused muudetud kunstiga täidetud näitusemarsruudiks. …
-
Küsija nimi võiks antud kontekstis kummalinegi tunduda: see oli mu hea sõber Valgus. Olin ootamatusest nii üllatunud, et suutsin vastata ainult ühe sõnaga: ?Jah.? Rohkem me sellest ei rääkinud. Aga aastaid hiljem on too küsimus mul ikka veel meeles. Ja kuidas oleksin ma saanudki hommiku värsket hingust mitte tunda?
Hingus tuli mulle meelde seoses Mare Vindi joonistustega ?Maa ja taeva vahel?.
Lapsena veetsin suved põhjarannikul. Lauda taga karjatati…
