-
XVIII sajandi naiskunstnike staatuse muutumine
XVIII sajandit peetakse kunstiajaloos naiselikkuse, erilise tundlikkuse, rafineerituse sajandiks. Sellise arusaama on loonud (ja paljuski tänapäevani toonud) XIX sajandi teine pool ? aeg, mil tekkis tõeline ajaloo, sealhulgas ka kunstiajaloo kirjutamise buum. Ja mitte ainult buum, vaid ka visalt püsiv struktuure ja hierarhiaid paikapanev kaanon. Veelgi enam, ka XVIII sajandi teisel poolel tekkinud ja sajand hiljem kinnistunud naiselikkuse ? mille märksõnadeks irratsionaalsus,…
-
Fragment Mare Tralla installatsioonist ?KÕIGI rahvaste sõprus? (2005). Mare Tralla
Näitus ?[proloog] uus feminism/uus euroopa? Manchesteri Cornerhouse?i galeriis kuni 18. IX.
Nii imelik kui see postsotsialistlikule vaatajale, kes kipub briti emantsipeerunud ja väidetavalt võrdõiguslikku ühiskonda idealiseerima, ka ei tundu, tagab ?F-word? (feminism) näituse pealkirjas sellele elavama meediakaja, kui tekitaks sama näitus ilma selleta. Vaadates aga veidi kauem kohalikul massikultuuri maastikul ringi, saab selgeks, et siingi on…
-
Nimeta. 2004. Autoritehnika. Irina Tammis
Urmo Rausi näitus ?Lõuna-Eesti anatoomia? Vaala galeriis 2. ? 16. VIII.
Urmo Raus on kunstnik, kes teeb graafikatehnikas maale, maali ideid valab klaasi, klaasilt peegeldavad ideed tagasi maali. Tema kunstilooming on jätkuv protsess nagu aegruumi sepik, mille üks kannikas võib olla varastes üliõpilasaastates, teine kannikas tuleb ahjust välja kolde kustudes. Iga maal on viil samast sepikust. Sepikuviil on lihtsustatud metafoor, mida õigustavad kunstniku…
-
Niinimetatud esialgse akumulatsiooni seadus. Ükspuha. 2005. Installatsioon. elin kard
Marco Laimre on eesti kunstis hädavajalik nähtus. Ta on (või õigemini oli, sest 1. IX alates juhib ta kunstiakadeemia fotokunstiõppetooli) kui institutsiooni(de)väline anarhistlik korravalvur, kelle vahedalt plaksuv piits tabab mõnusalt kerra tõmbunud unelejaid valusalt. Ainult iial ei või teada, millal, kuidas ja kellele see suunatud on ning kas sellel ikka sügavamat mõtet ka on? Meie kunstielu tiba liiga…
-
Näitus ?Soome-Eesti: sajand arhitektuurisuhteid? Rotermanni soolalao suures saalis ja galeriil kuni 18. IX.
Iga ulatuslikumalt ajalukku vaatav uurimuslik näitus on ajaloo uuesti kirjutamine näituse formaadis. Seda on ka Eesti ja Soome XX sajandi arhitektuurisuhteid käsitlev väljapanek, mille ettevalmistamine algas Tuglase Seltsi tollase juhataja Seppo Kuusisto initsiatiivil juba aastaid tagasi. Sellise näituse vajalikkus oli selge juba ammu. Kui Soome kultuuriminister Suvi Lindén 2000. aastal Tartus pidulikult soome arhitektide…
-
Kuni eraldi arhitektuurinõuniku koht riigistruktuuris pole (veel) võimalik, on kunstinõuniku jaoks kunsti- ja arhitektuurielu võrdse tähendusega, olgugi et arhitektuuriküsimusi pole valdkonna spetsiifilisuse tõttu mõistagi võimalik üksnes kultuuriministeeriumi haldusalasse koondada. Eesti riik ja Tallinna linn on paraku olnud musternäited avaliku võimu minimaalsest sekkumisest ehitatud keskkonna arendamisse. Kultuuriministeerium saaks töötada ehitus- ja kultuuripoliitika vaheliste sidemete, avaliku ja erasektori koostöö tihendamise, ammu igatsetud ühe protsendi seaduse kui ka avaliku…
-
?Ars Ornata Europeana 2005? otsib dialoogi klassikalise kunstiga.
Mitte kusagil ja samas kõikjal sünnib midagi. Seekord sündis Euroopa serval Lissabonis järjekordne ehtekunsti suursündmus. ?Ars Ornata? toimus esmakordselt 1994. aastal Kölnis, ellukutsutuna assotsiatsiooni Forum für Schmuck und Design kuuluvate Euroopa ehtekunstnike poolt. Biennaal hõlmab nii teoreetilist loengute osa kui ehteväljapanekuid.
Lissabonis ürituste rea alapealkiri on sellel aastal ?Everywhere. Nowhere?. Linnulennult ehet riivav ja kõikelubav ?Kõikjal. Eikusagil? jättis kokkutulnutele…
-
Eesti klaasikunstnikel oli taas rõõm võõrustada kolleege ja mõttekaaslasi laiast maailmast. Nädal aega kestnud kolmas kuuma klaasi töötuba, mille algataja on Kai Koppel, päädis näitusega muuseumi ülakorrusel. Näitusele on koondatud valik ürituse käigus publiku silme all valminud töödest, sekka mõned varem loodud.
Ühiseks nimetajaks sai seekord ahjust ammutatav piimvalge klaas, millest paljud osalejad tuletasid seoseid Haapsalu legendiga. Valge daami müüdis sisalduv ürgne naise ja kuu arhetüüp leidis…
-
Tänapäeval on Eesti kunsti- ja kultuuriajaloolastel ikka veel ebamugav ja raske vaadata rahulikult tagasi lähiminevikku. Kunstnikud, kes viljelesid leniniaanat, ju elavad veel või elavad nende järeltulijad. Mitmel neist on Eesti ühiskonnas silmapaistev sotsiaalne positsioon ja nad on loonud aastakümnete jooksul ka palju muud. Ent Lenini portree on olnud piletiks tunnustatud kunstniku teekonnale asumisel. Sellest on niisama ebamugav rääkida kui esitada küsimusi, kes siis ikkagi organiseeris Rahvarinde…
-
Kui viimastel aastatel on Tallinna ja ka ülejäänud Eestit tabanud lähinaabrite Läti ja Leedu kunstiinvasioon, siis nüüd on saabunud sakslased. Tänuväärne kunstnike vahetuse mõte sai alguse endise peaministri Juhan Partsi Müncheni külaskäigul 2003. aasta novembris. Nüüd on see realiseerunud ulatusliku väljapanekuna. München oli eesti kunstnikele kunsti-Meka juba XIX ? XX sajandi vahetusel, kui seal õppisid Ado Vabbe, Anton Starkopf, Peet Aren, Ants Laikmaa, Kristjan Raud jpt.…
