-
Parima komplimendi tegi üks kolleeg, kes nimetas seda ajatuks ehituseks. Kumu peab ajale vastu, just nii, nagu muuseumihoonele kohane.
Mis on teie järgmine suur töö? Ja kas olete valmis veel midagi Eestisse projekteerima?
Praegu veel ei tea. Pärast sellist hiiglaslikku Kumu projekti on õige aeg maha võtta ning pühenduda vahelduseks oma perekonnale. Kuigi olen valmis uuteks väljakutseteks ja olen pakkumisteks valmis. Loodan ka tulevikus midagi Eestisse projekteerida:…
-
Head disaini iseloomustab tänapäeval lisaks suurepärasele välisilmele ka kogum vajalikke ja kasulikke omadusi, alustades ergonoomikast ja lõpetades loodushoiuga. Hea disain peab vastu loomulikult ka ajas – nii füüsiliselt kui ka moraalselt.
Kas Eestis on võimalik tõesti head disaini luua (ja ka toota)?
Mitte miski ei takistaks tänapäeva Eesti disaineritel loomast suurepärast disaini, kui vaid oleks firmasid, kes seda telliks. Disain ei ole nimelt individuaalala. Eestis ei ole just…
-
Valinud oma peamiseks relvaks iroonia (valgustid “Good bye”, “Mr Edison 1-2”), on ta loonud hulga veidi nihestatud olemusega igapäevaesemete vorme.tarmo luisk
Tarmo Luisk on kindlasti üks Eesti stabiilsemalt tegutsevaid tootedisainereid. Aastaid on olnud võimalik tema loodut poest osta ja näha näitustel eesti disaini esindamas. Luisk on muutunud siinse keskkonna peaaegu märkamatuks osaks. 1997. aastal loodud valgustite seeriast “Basic” kujunes selle terviklikkuses Luisule omase lihtsuse ja nutikuse kompromissina…
-
Foto: Tarmo Teder
12. ja 13. detsembril rändas grupp Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse kunsti magistrante semestri lõpetuseks jalgsi Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. Jaan Toomiku juhtimisel läbi viidud õppematk algas mõni kilomeeter Peterburi maanteest lõunas ja lõppes järgmisel päeval Aegviidus. Mööda matkaradu läbiti kokku 33 kilomeetrit, põhiliselt raba- ja laanemaastikku. Käisin Sirbi vaatlejana protsessi kaasa ja raporteerin nüüd nähtust.
Retk algas metsa rüppe varjunud jääkaanes Pikkjärve lähedalt, kus seekord keegi alasti uisutama…
-
Pead silmas psüühilist raputamist, šokeerimist?
Ei, ei, pigem on vaja jõuda teise vaimsesse olekusse ja selle kaudu ootamatuseni, piirsituatsiooni. Ekstraordinaarse käitumisega on võimalik trafaretseid asju hoopis teistmoodi näha ja lahendada. On vaja igapäevasest tasakaalust välja viia, et inimene läbiks pealiskihi, ainelisele informatsioonile tugineva teadvuse, jõuaks aluskogemuseni. Aga see kõik käib ikka mängu vormis, ega ma saa ka väga laamendada, meie õppesüsteem ei võimalda selles vallas süstemaatilist pühendumist.…
-
Foto: Eleonora Kampe
Möödunud aasta lõpul oli sul kolm näitust korraga: “Voolav labürint” SEB Ühispanga galeriis koos Katziga, “Meistriteoste
varjus” Kadrioru kunstimuuseumis koos Laurentsiusega ning isikunäitus “Vana labürint” Art Depoos. Kas see oli juhuste kuhjumine, loominguline kõrghetk või midagi muud?
Ma arvan, et igasugune loov ilming on kõigepealt midagi muud. Seejärel ka loominguline kõrghetk. Lõpuks muidugi juhuste kuhjumine. Praegu on abiks veel stipendium “Ela ja sära”. Väga raske…
-
Arne Maasiku näitus “Pusad” Hobusepea galeriis kuni 9. I.
Kujutatavast lähtudes liigituksid Arne Maasiku võsapildid just nagu loodusfotode hulka. Tegelikult on ta sellest traditsioonist eemalduv ja poleemiline – žanri destruktureeriv. Me ei näe siin linnu-, looma- ja taimefotost tuttavat nominalismihuvi (“Öösorr koidikul”, “Hõbe-imar loojakul” jne) ega looduskalendritest omaseks saanud panoraamseid maastikke, dramaatilisi pinnavorme ega meeleolukaid metsakoosluseid. Kui õigeusksed loodusfotograafid ärkavad ennem kukke, et oma pildid kätte saada…
-
Valinud oma peamiseks relvaks iroonia (valgustid “Good bye”, “Mr Edison 1-2”), on ta loonud hulga veidi nihestatud olemusega igapäevaesemete vorme.tarmo luisk
Tarmo Luisk on kindlasti üks Eesti stabiilsemalt tegutsevaid tootedisainereid. Aastaid on olnud võimalik tema loodut poest osta ja näha näitustel eesti disaini esindamas. Luisk on muutunud siinse keskkonna peaaegu märkamatuks osaks. 1997. aastal loodud valgustite seeriast “Basic” kujunes selle terviklikkuses Luisule omase lihtsuse ja nutikuse kompromissina…
-
Foto: Tarmo Teder
12. ja 13. detsembril rändas grupp Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse kunsti magistrante semestri lõpetuseks jalgsi Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. Jaan Toomiku juhtimisel läbi viidud õppematk algas mõni kilomeeter Peterburi maanteest lõunas ja lõppes järgmisel päeval Aegviidus. Mööda matkaradu läbiti kokku 33 kilomeetrit, põhiliselt raba- ja laanemaastikku. Käisin Sirbi vaatlejana protsessi kaasa ja raporteerin nüüd nähtust.
Retk algas metsa rüppe varjunud jääkaanes Pikkjärve lähedalt, kus seekord keegi alasti uisutama…
-
Pead silmas psüühilist raputamist, šokeerimist?
Ei, ei, pigem on vaja jõuda teise vaimsesse olekusse ja selle kaudu ootamatuseni, piirsituatsiooni. Ekstraordinaarse käitumisega on võimalik trafaretseid asju hoopis teistmoodi näha ja lahendada. On vaja igapäevasest tasakaalust välja viia, et inimene läbiks pealiskihi, ainelisele informatsioonile tugineva teadvuse, jõuaks aluskogemuseni. Aga see kõik käib ikka mängu vormis, ega ma saa ka väga laamendada, meie õppesüsteem ei võimalda selles vallas süstemaatilist pühendumist.…
