-
Miks aina kroonilisemalt kirjutatakse, et Toomiku kunstist ei saa rääkida? Miks alavääristada sõna jõudu ja tõde? Või ei ole rääkijat? Võib-olla paluda poeete ja kirjanikke? Ehk tahetakse rääkida liiga suurte sõnadega? Või kardetakse liiga lihtsaid sõnu? Või järgitakse autorit, kes ka ise kasutab sõna napilt? Miks peakski ta lobisema, kui ta kujutisedki on napid? Kas tõesti Toomiku tööde faktipõhised pealkirjad pole piisavalt informatiivsed: “Sügoodi avamine”, “Tattoo”,…
-
Toivo Raidmetsa näitus “Barokist dadani“ Rotermanni soolalaos 9. XI – 14. XII.
Toivo Raidmets on eesti sise- ja mööblikujunduses radikaalne tegija. Ta alustas 1970. aastate teisel poolel mööblidisainerina tööstuses, ent suundus üsna pea unikaaldisaini ja näitusekujunduse maailma. Nüüd on ta valmis saanud oma loomingut ühendava lavastusega Rotermanni soolalaos, kus kohtuvad tema ruumiillusionisti ambitsioonid, tehtud tööde ja hetke tegemiste katked.
Ühe isikunäituse sees jõuab meieni muu hulgas korraks…
-
Nii et tegemist on mingis mõttes demokraatliku kunstivormiga, mille juured ulatuvad tagasi Marcel Duchamp’i ja tema kuulsate kohvriteni. Eriti agarad igasuguste kunstitoodete tegemisel olid ka Fluxuse kunstnikud ning usun, et just sealt sai selle idee ka Joseph Beuys, kes muutis mitmiku oma kunstistrateegia osaks ja kelle mitmikud on maailmas ilmselt tuntuimad. Praegu korraldatakse tema mitmikest isegi eraldi näitusi. Beuys tajus väga selgelt mitmiku kui sellise hitipotentsiaali.…
-
Kristin Kalamehe näitus “Mehed“ Tallinna Linnagaleriis kuni 1. I 2006 ja Alice Kase joonistused 13. – 19. XII Hobusepea galeriis.
Kristin Kalamehe magistritöö on vaimukas ja tore lugu Lumivalgekese ja Okasroosikese sündroomi põdevast kaunist noorest naisest, õieti tema suhteist meestega. Järg lähiminevikus eksponeeritud armastusloole igavese tule juures seisva Raudmehega ja Lumivalgekese ning Okasroosikese mängudele Sandra Jõgevaga, kaaslasega rühmitusest Pink Punk. Tegemist oleks nagu utreeritud moraalilooga. Mehed…
-
Pimedal ajal ei tohiks selliseid küsimusi esitada.
Ükskord, nii umbes VI klassis, igatahes olin juba jõudnud meile usaldatud kooli näärinäidendis Punamütsikese ema rollis küpse diivana üles astuda, tegid poisid vahetunnis isekeskis selgeks, kuidas paremhaak täpselt käib. Noh me ikka imiteerisime pärisolukorda, et kuidas nukkisid hoida, lööginurka seada, milline on näoilme löögi sooritajal ja selle vastuvõtjal. Kui olin parasjagu piisavalt kõrvalt jälginud, sekkusin ka ise tegevusse, kindel…
-
Näitus “Vene kunstnikud Eestis XX sajandi algupoolel” Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaalis aasta lõpuni. Kuraator Nikolai Kormašov
Selline näitus on olnud Adamson-Ericu muuseumi tegevuskavas, ent edasi lükatud määramatusse tulevikku. Ja see muuseum oleks ehk jäänudki näitusele liiga väikeseks, ehkki ka ajaloomuuseumi kaks saali tingisid küllaltki range valiku. See-eest on Adamson-Ericu muuseum viimase aastakümne jooksul tutvustanud Narva muuseumi kunstivarasid, sealhulgas käesoleval näituselgi eksponeeritud Pjotr Loginovi ja Mihhail Uljanovi töid,…
-
Bartholomäus Hübner. Lais Korintosest (Hans Holbein noorema järgi). Vasegravüür. 1794. Repro
Näitus on sisuline järg möödunud aastal korraldatud analoogilisele XVII sajandi gravüüri väljapanekule. Käesolev ekspositsioon, olles eelnevast küll mahult väiksem, kinnitab raamatukogu graafikakollektsiooni huvipakkuvust, näidates, et see sisaldab ajastu estampgraafika teisenemisprotsessi küllalt hästi iseloomustavaid teoseid.
Eranditult sügavtrükitehnikais estampide hulgas lähtub enamik varasemast maalikunstis, on seega, reprodutseerivad gravüürid: Roomas töötanud Pietro Fontana on kopeerinud Annibale Caraccit, Firenze meister Antonio…
-
(vt Sirp 21. X ja 4. XI.)
Jätkan heameelega diskussiooni kolleeg Jüri Soolepiga Eesti Kunstiakadeemiast. Teen seda ilmselt samal ajendil, mis temagi: meie mõlema huvides on arutleda arhitektuuri olemuse, tähenduste ja toimimise üle, sest seda on seni väljaspool kooliseinu tehtud vähe. Seda enam, et käes on aeg, mil meedia kubiseb arhitektuurisõnumitest, olles aktiivselt asunud ehitatud/ehitatavat keskkonda vahendama. See sunnib ka arhitektuuriga seotud institutsioone – olgu need siis…
-
Elsbeth Rudolffi ja Carl Timoleon von Neffi Raffaeli “Madonna della Sedia” järgi tehtud koopiad. Repro
Näitus “Meistriteoste lummus. Koopia Eestis XIX sajandil” väliskunsti muuseumis kuni 16. IV 2006.
Kõige tabavamalt on Kardioru kunstimuuseumi näitusi “Meistriteoste lummus. Koopia Eestis XIX sajandil” ning Peeter Lauritsa ja Laurentsiuse “Meistriteoste varjus” iseloomustanud Andreas Trossek: need näitused uurivad suhtumisi ehk seda, kuidas on kunstiteoste koopiatesse ja kopeerimisse suhtutud XIX kuni XXI sajandini,…
-
Mercurius kolme graatsiaga. Kuno Veeberi koopia Jacopo Tintoretto 1576. aasta seinamaali järgi Veneetsia Doodžide palees. 1927. TKM. Stansilav Stepaško
Läbi sajandite on kunstiteoste kopeerimisel olnud kaks suurt käivitajat: õppimine ja kogumine. Õppetöös võis eeskujuks (nagu öeldi: originaaliks) olla spetsiaalsete graafiliste joonistuseeskujude kõrval ka mõne maali koopia või üle graafikaturu levinud, kuulsat meistriteost reprodutseeriv gravüür. Kui maalikoopiad, skulptuuride valandid ja reprodutseerivad gravüürid olid kollektsioneerimise objekt, tähistasid need…
