-
Foto:malev toom
Kaasajal täidab kunst paralleelselt ja korraga paljusid erinevaid rolle. Sellest tulenevalt on tähtis kontekst, milles ja milleks miski aset leiab. Sellele omakorda reageeritakse erinevalt olenevalt kriitikupositsioonist, s.o olenevalt isiklikest huvidest, maitsest ja avaramast/piiratumast kunstikogemusest. Pahatihti on mängus ka institutsionaalsed ja/ehk kildkondlikud huvid. “tARTu kunstikuu 2006” raames juhtus nii mõndagi erakordset, kuid see jäi kohalikus kirjutavas pressis kas ebaprofessionaalselt märkamata või “institutsionaalselt” ignoreerituks.
Ruum & sisu
Seekordset…
-
Ashley Hunt. Maailma kaart. Siin näeme . . . . 2003 – 2006. Segatehnika. piia ruber
Näitus “Kapital (see veab meid alt)” Tallinna Kunstihoones kuni 19. II. Kuraator Simon Sheikh (NIFCA), kunstnikud Michael Blum, Andrea Creutz, Kopenhaageni vabaülikool, Regina Dold, Maria Eichhorn, Katia Fouquet, Florian Gass, Stephan Geene, Ashley Hunt, Susan Kelly & Stephen Morton, Marietta Kesting, Oliver Ressler, Natascha Sadr Haghighian, Katya Sander, Fia Stina Sandlund, Jason Simon,…
-
Saaremaa biennaalid ei kartnud poliitilist kunsti. Boriss Mihhailovi, Sergei Bratkovi, Sergei Solonski foto “Kui ma oleksin sakslane, oleksin hull Wagneri järele” oli väljas 1997. aasta biennaalil.
Eesti kunstiinimestele enamasti ei meeldi sõnaühendid “poliitiline kunst”, “sotsiaalne kunst” jmt. Kui sellistest teemadest juttu tuleb, siis kas rõõmustatakse, et “. . . .meil ei ole palju niisugust kunsti” (Ando Keskküla), või antakse mõista, et seda sorti tegevus vajab kunsti ja tema institutsioone…
-
Prohvet Muhamedi karikatuuride pildisõja nagu iga teisegi sõja ees on ajend ja taga põhjus. 30. septembril Taani ajalehes Jyllands-Posten avaldatud 12 karikatuuri on ajend selle nähtuse kõige puhtamal kujul: tühine intsident, millest on sihiteadlikult üles puhutud üle maailmajagude ulatuv konflikt. Eesti press tõenäoliselt ei vaevu neid pilte enam ära trükkima, kuid kas või Wikipedia vahendusel võib igaüks ise veenduda, et tegu on võrdlemisi leebe, enamasti lausa…
-
Poliitiline kunst on nagu politseikoer: isa politseinik, ema koer, või vastupidi. Selline nähtus on tekkinud tasapisi koos kunsti muutumisega “kõrgest” “madalaks”, ühes rütmis sisu ja vormi domineerimise vaheldumisega kunstiajaloos. Teisalt on põhjused ka ühiskonna poliitilises ja muus korralduses. Demokraatia on andnud kõigile võimaluse oma seisukoha avaldamiseks, nii ka kunstnikele.
Demokraatia ja turumajanduse laienedes on aga see üleüldine seisukohtade lärm nii suureks läinud, et enam pole lihtinimese häält…
-
Eesti reklaamitööstust iseloomustab juhuslikkus ja pealiskaudsus, ilupiltide vorpimine ja sihitu kiirustamine. Kuna töötan ise muu hulgas ka turundusasutuses, võin nentida, et kiirtarbimisühiskonnas on selline peaga vastu seina jooksmine ning sisutu reklaamtapeedi tootmine lubatav. Tooted on hooajalised, kampaaniate ning nende väljatöötamise jaoks määratud aeg kindlalt piiritletud ja sageli liigagi lühike, seega ei saa väga head tulemust pea kunagi loota.
Imestama paneb aga, et riigi doteeritud ning firmade…
-
Susan Kelly ja Stephen Morton. Mida saab teha? 2002 – 2006. Segatehnika. Piia Ruber
Algatuseks lugejale hoiatuseks, et näitus “Kapital (see veab meid alt)” kuulub tahes-tahtmata pedagoogiliselt määratletud kategooriasse “edasijõudnutele” ehk “for the advanced”. Selle all ei pea ma silmas mitte niivõrd näituse teemapüstitust (kuigi “üks tont käib ringi mööda Euroopat” stiilis ajalooteadmised oleksid üsna kasutud ehk nii poolteist sajandit aegunud), vaid pigem formaalset tahku – keelt,…
-
Mida tähendavad muuseumikogud? Kas tuleb aja jooksul kujunenud kogud tervikuna säilitada või on õigem vastavalt aja nõuetele teha korrektuure?
Korrektiive vastavalt aja nõuetele on ajaloos tehtud (nõukogudeaegsed) ja sellest pole sündinud midagi head. Seega ei pea seda õigeks. Kogud ja nende juurde kuuluvad legendid iseloomustavad ju ka aega, millal need koguti. Kes on see tark, kes suudaks teha korrektiive olemasolevates kogudes? Kogude terviklikkus on väärt printsiip ja…
-
Tartu Kunstimuuseumi tarbekunstikogu tekkis nagu muuseum ise, sõltumata pealinnast. Kunstimuuseumi alusvara panid 1940. aastal kokku Tartu kunstnikud. Tarbekunstikogu sai alguse sõja-aastatel, kui tolleaegne direktor Voldemar Erm hakkas muretsema välismaale põgenenute ja küüditatute korteritesse jäänud kunstivarade, sealhulgas mööbli pärast. Tal õnnestus, vist ainsa direktorina Eestis, sõlmida kokkulepe rahandusosakonnaga, et tühjaksjäänud korterites tehakse inventuur ja kunstiväärtused tuuakse muuseumi varjule. Mõni päästeoperatsioon oli tuberkuloosihaige Ermi jaoks lausa kangelastegu. Tundub,…
-
Mida tähendavad muuseumikogud? Kas tuleb aja jooksul kujunenud kogud tervikuna säilitada?
Muuseumide üks tähtsam ülesanne ongi muuseumikogu säilitamine tuleviku jaoks. Muuseumikogu on muuseumi süda ja sellel rajaneb muuseumi tegevus. Ilma koguta muuseum ei ole muuseum, vastasel juhul on tegemist mõne teise institutsiooniga. Kogu kujunemine on pikaajaline ja keeruline protsess, millest on osa võtnud mitmete põlvkondade muuseumitöötajad.
Tahan uskuda, et nii jätkub see ka tulevikus. Mitte mingil…
