-
Näitus “Eesti graafika kuldsed aastakümned“ Pärnu Linnagaleriis kuni 4. II; Aivar Kurvitsa näitus “Vaaraode elust“ TÜ Pärnu kolledži raamatukogus kuni 7. II, Raul Meele näitus “ii-jääh-äh“ Endla Küüni trepigalerii II korrusel kuni 7. II; Anonymous Bohi näitus “M.A.N“ Endla Küüni trepigalerii III korrusel kuni 7. II, Toomas Kuusingu näitus “Kes teisele ütleb, see ise on“ Endla teatri kohvikus kuni 7. II.
Kümme aastat on siinmail kunstiürituse kohta…
-
Nii nad tapsidki meie Ferdinandi, tuhiseb teele üks Euroopa tüvitekst, euroopalik lunastuseotsing läbi võllahuumori, absurdi ja inimlikkuse sõjamöllus. Austerlane Joseph Roth on sama motiivi, sama lähtega kirjutanud ka ühe euroopluse tüviteksti, kirjanduslise identiteedivisandi; kuigi tema viinlasest Franz Ferdinand Trotta on sloveen, aadlik, kahekümnenda sajandi haku noor dekadent ja elupõletaja – ning siin, kus ühe Ferdinandi lugu lõpeb, teise oma meie jaoks alles algab. Kuigi algusest peale…
-
Kas olete kunagi seisnud metsas jooksva kõrgepingeliini all? Tundnud seda raskesti kirjeldatavat huugamist, vaikset, järelejätmatut ja aju läbi puurivat undamist? Olete ehk märganud ka, et kõrgepingeliini all on metsa parimad seenekohad, et teatud liiki floora vohab seal vaikselt ja ennastunustavalt?
Sest seal on kiirgus. Oleks kuritegu seda mitte märgata.
Mõned aastad tagasi oli Julia Maria Pihlaku esimene soolonäitus, teemaks “Tallinna soojus”. Praeguse Linnagalerii näituse ilus võõrkeelne pealkiri…
-
9. – 16. I oli Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas välismaiste õppejõudude juhendamisel järjekordne workshop. Sedakorda olid kohal Kaisa Lassinaro Soomest ja Bart de Baets Hollandist.
Tudengitele tehti ülesandeks viie päeva jooksul luua esikaas ajalehele The Tallinn ’91 Onwards. Noori ärgitati mõtlema selle ajavahemiku tähendusele nende endi jaoks ning 15 aasta muutustele üldiselt. Igaüks pidi leidma sobiliku vaatenurga. Valminud esikaaned pandi kokku üheks ajaleheks ja trükiti ära.
Nagu…
-
Tartu kunstnike aastalõpunäitus Tartu Kunstimajas kuni 22. I.
Tartu Kunstimaja näitus mõjub üllatavalt värskelt. Paljud kunstnikud on teinud kvalitatiivse hüppe, on palju noori ja uusi nimesid: 58 esinejast on 18 alla 35aastased.
Tänu Maris Palgi ja Rauno Mossi kujundusele, aga ka küllaltki rangele žüriile (näitusele on siiski sattunud ka nõrku töid), ei ole seinad kuhjatud, pildid on vaimukalt grupeeritud ja pääsevad hästi mõjule.
Figuur
Tendentsina võib täheldada ekspressiivse abstraktsionismi…
-
Parimaks tunnistati võistlustöö märgusõnaga “Memory Field”, mille autorid on Pariisis ja Londonis elavad Itaalia päritolu arhitekt Dan Dorell, Liibanoni päritolu Lina Ghotmeh ja Jaapani päritolu Tsuyoshi Tane.
Teise koha sai soome arhitektide Juho Grönholmi, Antti Nousjoki, Janne Teräsvirta ja Samuli Woolstoni (arhitektuuribüroo ALA Architects Ltd Helsingist) võistlustöö märgusõnaga “Gems”.
Kolmanda preemia sai võistlustöö märgusõnaga “Estonia is on the verge of a new millennium”, mille autorid on Alfred Bramberger,…
-
Kaheksa aasta eest sattusime koos filmimehest semu Janno Simmiga Lääne-Siberis Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsioonil Obi alamjooksul Aksarka külas kohaliku miilitsa küüsi. Miilits küsima, et mis me seal teeme. Seletasime kogeldes, et uurime hantide kultuuri. Miilits pööritas selle peale raevunult silmi ja teatas: “Kultuur on. . . .” ning virutas kaks korda rusikaga vastu lauda.
Võib-olla ongi miilitsad sellise haruldase tegevusala esindajad, kelle jaoks kultuuri olemus on implitsiitselt määratletud. Teadlased…
-
Krista Aru, oma maja soovi sõnastamisest unistuse teostumise lähedale jõudmiseni kulus üle 80 aasta. Vaevalt oskasid Eesti Rahva Muuseumi asutajad isad aimata, et see aeg venib nii pikaks. Kui nüüd on maja peaaegu käes, tuleb ettevaatlikult oletada, et praeguse sajandi jooksul järgmist ei saa. Kui kaugele edasi nüüd, maja hälli juures, muuseumi planeerimisel peab mõtlema?
Maja ehitamise ja muuseumi tuleviku planeerimise juures peab suutma ette näha umbkaudu…
-
Väljend “pangakunstnik” on Eestis negatiivse varjundiga, vihjates kinnimakstud tellimustöödele või angažeeritud projektidele. Lapin kuulub äraostmatute sekka, sest tema tööd on sündinud vabast tahtest, võitlusvaimust, omaaegsete kunstikonventsioonide vastumeelsusest ning avangardismimeelsusest. Siin ta siis on, klassikustaatuses renessanssmees Lapin: luuletaja, kirjanik, arhitekt, insener ja kunstnik.
1970ndatel Moskva põrandaaluste kunstnike ringkonnaga lävides mõjutasid teda kõige enam sealsetes erakogudes leiduvad XX sajandi alguse avangardkunsti korüfeede teosed. Peterburist Eestisse kolinud ukraina kunstniku Vladimir…
-
Andres Tali. XXX. Digitaaltrükk. 2005. repro
Andres Tali näitus “11 stills / 11 still’i” Vaalas kuni 21. I.
Näitusel ei ole midagi juhuslikku. Andres Tali kujundas selle just Vaalas eksponeerimiseks. Näituse toimumisaeg oli kinni pandud, lavastused ja pildistamiskohad läbi mõeldud. Valguseks sai valitud novembri pimedus, mida värskendab esimene lumi. Fotod on konverteeritud videofailist fotofailiks ning töödeldud arvutiga, kuni on saavutatud kujundi rasterkude, mis on autorile hästi teada…
