-
Et kunsti esitamise viis peegeldab ekspositsiooni loomise aega ja kohta, on kulunud tõde. Samavõrd levinud, vähemalt teoreetikute seas, on ettekujutus muuseumist kui võimukast institutsionaalsest monstrumist, mille tegevust ja otsustusi käsitletakse ohtlike võimuaktidena. Muuseume süüdistatakse nii selles, et nad pole piisavalt demokraatlikud, kui ka selles, et nad mõtlevad liiga palju meelelahutusele. Tõsi, näitus kõige laiemas tähenduses on muuseumi kui institutsiooni kõneakt, mille toon on tihtipeale soovitust jõulisem,…
-
Kumu avamisest möödunud kahe kuuga on nii ajakirjanduses kui kuluaarides kõige suuremat elevust tekitanud Eha Komissarovi kureeritud nõukogude perioodi hõlmav ekspositsioon. On tõstatatud küsimusi selle ekspositsiooni piiride kohta – miks pole välja pandud 1990ndate kunsti (mis tegelikult jääb perioodist välja) – kuni küsimuseni, miks üldse eksponeerida eraldi okupatsiooniajastu kunstinähtusi, ja eriti, miks rõhutada sügava murrangu järgse perioodi, nn sotsrealistlikke kunstinähtusi ja nende omal ajal eksponeerimata jäänud…
-
2. aprillini oli Tallinna Kunstihoones väljas kahe fotokunstniku Marcos Lópeze ja Peeter Lauritsa näitus, kahe isiksuse, aga ka kultuuri dialoog. Loodetavasti kordub see dialoog tulevikus – järgmisel, ülejärgmisel aastal Argentinas või Hispaanias. Mõni päev enne näituse lõppu jalutasid Kunstihoones näituse kuraator, Lauritsa ja Lópeze kunsti kokkuviija Reet Varblane ning kujundaja-lavastaja Rosita Raud. Näituse kataloog on Kunstihoones müügil.
Reet Varblane: “López & Lauritsa” näituse puhul võisime rääkida kahest…
-
Näituse kontseptsioon
Mõtted, nii verbaalsed kui kujundlikud mõtted on kaja. Nende teekonda ei saa kunagi kaardistada. Võime luua üksikuid alateadvusest esile kerkinud pilte.
Joonistus, mis pole täiesti lõplik, ei ole ka poolik, sest pilt kerkib meie teadvusest esile juba tervikliku algena; ka iga fragment on iseeneses tervik. Isegi pooleldi mõeldud mõte, mis sõnaga välja öeldud, sisaldab terviklikku ideed – kas või sellepärast, et sõnu ümbritseb vaikus.…
-
Juan Manuel Echavarría video “Bocas de cenzina” (“Tuhasuud”). 2003.
Näitus “Ars 06” Helsingi Kiasmas kuni 27. VIII. Valik üritusi: 28. III – 23. IV Põhja- ja Baltimaade tudengite näitus ja töötuba “Pime kohting”; 27. IV – 14. V Jenni Leskineni installatsioon ja meistriklass “Unelelu”; 16. V – 11. VI Helsingi kunstiakadeemia meistriklass ja näitus; 17. V Kiasma teatris seminar “Julgus, rõõm ja kriitika”; 18. V
kl 17…
-
Foto: piia ruber
Kui rääkida kunstist traditsionaalkultuurides, meenub mulle aer. See oli üks maoori aer Edinburgi kuninglikus muuseumis. Aer tundus olevat valmistatud mingist väga kõvast puust, see oli üleni kaetud nikerdustega, kohati lausa puutikandiga, nii et peentest aukudest paistis läbi valgus. Vanust oli aerul ca 200 aastat. Ma seisin seal klaaskapi ees vist kümme minutit ja mõtlesin kogu aeg ühte mõtet: sellist aeru ei ole vaja selleks,…
-
Foto: Piret Valk.
Maa vägi.
Tikkimine, sinel, villane lõng, pärlid, litrid. 2005.
Tänavuse rakenduskunsti triennaali teema “Kaks lähedast” väljatöötajaid tuleb õnnitleda. Kontseptsioon, ajaloolistest esemetest või nüüdisaegsest esemekultuurist inspireeritud kaasaegsed tarbekunstiobjektid, tabas naelapea pihta ja puudutas paljusid disainerid ja kunstnikke üle Euroopa, tuues kokku ülimalt tugevaid ja rikkalikust kujutlusvõimest laetud töid isegi sellistest paikadest nagu Portugal, Slovakkia ja Montenegro. Kuulusin auhinnažüriisse, mille ülesanne oli valida kolm premeeritavat peaaegu…
-
Amsterdami Rietveldi akadeemia ehtekunsti osakonna õppejõud eesotsas tunnustatud ehtekunstnik Hilde De Deckeriga ja 15 tudengit on toonud Tallinna rakenduskunsti triennaalile oma väljapaneku. Näitus kasvas välja semestritööst “Two Close Ones, Close to the Everyday” (“Kaks lähedast, argipäeva lähedal”). Nagu Rietveldis kombeks, haarati projektiga kaasa kõik õppekavas ettenähtud ained. Joonistati, uuriti materjale, otsiti tehnilisi võimalusi eneseväljenduseks, ideede viimiseks ehtekunsti formaati. Nagu Rietveldis samuti kombeks, oli tegu õppejõu ette…
-
Kas praegune triennaal õnnestus?
Triennaali eesmärk on luua laiapõhjaline foorum, geograafiliste piiranguteta lava, millel iga kolme aasta tagant võiks välja tuua tarbekunsti ideede potentsiaali. Kui arvestada, et ühtekokku laekus üle 300 avalduse ja näitusele valiti kolmandik, võib triennaali kindlasti õnnestunuks pidada. Vana ja uut kõrvutava teema “Kaks lähedast” ja 3+1 arhitektide lakooniline, koostamisprintsiipi rõhutava kujunduse tõttu on näitus vaatajale hästi jälgitav. Rohkem kui 20 väljastpoolt Eestit kohale…
-
Kristi Paap. Kellele sa järgned II. Puit, pleksiklaas, lehtkuld, hõbe, kuld. 2005.
Tallinna IV rakenduskunsti triennaal “Kaks lähedast” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 21. V.
See pealkiri on laenatud näituselt. Nii on pealkirjastanud oma väikese, kuid tähendusrikka töö Kristi Paap, seletuseks juures järgmine lause: “Ülestähendatud tsitaadid, mida juba peaaegu pean omaenda mõteteks, voolavad läbi käe ja kujunevad uuteks asjadeks.”
Tunnistan ausalt, nimelt muljelised mõtted on need, mida oskan avaldada äsja…
