-
Zbynek Havlín. Autoportree. Päevalilleseemned, loomarasv. 2006.
Täna kell 18 avatakse tarbekunsti- ja
disainimuuseumis neljandat korda Tallinna rakenduskunsti triennaal,
seekord pealkirjaga “Kaks lähedast”.
Huvi keskmes on kunstniku suhe valmis objektiga. Väljas on 15 riigi 90 kunstniku 113 tööd.
Triennaali erikülaline on inglise ehtekunstnik Wendy Ramshaw, kelle inspiratsiooniallikaks on Picasso maalid.
Tund aega varem avatakse Hobusepea, Draakoni ja A-galeriis Anneli Porri ja
Pille-Triin Männiku kureeritud triennaali satelliitnäitus “Teadus ja tänapäev”.
Eile…
-
Paul ja Anne Daniela Rodgers. Oma lugu. 2002.
Paul ja AnnE Daniela Rodgersi näitus Tartu Kunstimuuseumis kuni 23. IV, Kaunase kunstnike näitused Tartus 15. II – 13. III, Meiu Mündi näitus “Päev on pime” G-galeriis kuni 25. III.
Kõige põnevam kunstinäitus Tartus on praegu Paul ja Anne Daniela Rodgersi ühisnäitus. Näitusel ei ole pealkirja ja polegi ehk vaja, sest paar põhitööd on tuttavad juba tunduvalt varasemast ajast, aastast…
-
Sellel plakatil vaatleme biennaali ajalugu. Mõned lõbusad (?) faktid, mille avastasime: I biennaalil 1895. aastal oli naiskunstnikke 2,4 protsenti, sajand hiljem, 1995. aastal, oli naiskunstnikke 9 protsenti.
2005. aastal osales rohkem maid kui kunagi varem, kuid Aafrika kunsti esindasid endiselt ainult Egiptus ja Maroko (kas ülejäänud Aafrika puudub kunstist?). Mucho macho biennaalid: 1978 – 91 protsenti, 1986 – 90 protsenti, 1988 – 90 protsenti ja 1995…
-
Pärast moedemonstratsiooni 1964. aastal.
Üks edukalt eestimaist rõivamoodi välismaailmale tutvustanud ettevõtte oli omaaegne Tallinna Moemaja. Alustanud tegevust 1957. aastal, jätkati läbi kolme aastakümne, kuni taasiseseisvumisega kaasnenud ümberkorraldused viisid erastamiseni. Nüüd on Moemaja asutamisest täitumas 50 aastat.
Küsimus on selles, kuidas seda sündmust väärikalt tähistada, kui järjepidevus on katkenud, kuid nõukogude perioodil võimsa trenditemplina tuntud ettevõte tegutseb kohalikul moemaastikul praegugi aktsiaseltsina (AS Tallinna Moemaja, juhatuse esimees Kairi Vilderson)?…
-
Selle taga, et Kumu vajab muuseumiturundust, on palju laiem ideoloogia. Muuseum, mis on omamoodi mälupank, koguv ja säilitav institutsioon, on tänapäeval ka aktiivselt üldsusega suhtlev keskus, kus pannakse rõhku sellele, mil viisil ennast kuuldavaks ja nähtavaks teha. Ei saa olla, et muuseum vaikib ajal, kui jaht meie vabale ajale on muutumas üha intensiivsemaks. Omamoodi võiks parafraseerida maailmafirmade põhimõtet: keeruline pole toota, keeruline on kaup maha müüa,…
-
Vaadata on fotod, maalid ning installatsioonid, mis kujutavad ootamatult maastiku keelde tõlgendatavaid käsi, käemaastikke. Ekspositsiooni kandev idee on ühised jõupingutused aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel: “Meie saatus on meie kätes. Meie käed on saatuse käes”. Jüri Ojaveri isa ja poja käsi kujutav installatsioon oli esimest korda väljas 1995. aastal I Kwangju bienniaalil, Ülle Marks ja Jüri Kass eksponeerivad fotosid, postmodernistlikke maastikke, kus looduselemendid on asendatud inimkeha vormidega,…
-
George Maciunas. Flux Smile Machine. 1971 Rael Artel
Selles pole ju midagi imelikku, et inimesed väsivad. Kui juba mituteist aastat järjest toimub igal aastal hulgaliselt ühetaolise struktuuriga ning ühesugusele publikule suunatud nišiüritusi, antud juhul uue meedia ja elektroonilise kunsti festivale, kõikvõimalikke “Ars Elektronica’id”, “Transmediale’sid”, “Avanto’id”, “ISEA’id”, “Readme’sid” ja “Machinista’sid”, kui nimetada vaid väheseid, siis pikapeale hakkavad ürituste korraldustoimkonnad köitvatest ideedest tühjaks jooksma. Imelik on aga see, et…
-
Jaak Soans ning tema loodud Kalju Reiteli mälestusmärk. Al Paldrok
10. veebruaril avati Tallinna noorte huvikeskuses Kullo pronksist mälestustahvel skulptor Kalju Reitelile. Nime ja õpetajatöö daatumite 1956 – 2004 kõrval oli mälestustahvlil vanameistri portree all vaid üks sõna: skulptuuriõpetaja. See on eesti kultuuriajaloos esmakordne juhtum, mil kunstiõpetajale püstitatakse mälestusmärk ja autor on Kalju Reiteli õpilane, skulptor Jaak Soans, kelle tööd omakorda hinnati sel aastal elutööpreemiaga.
Kalju Reiteli…
-
Christel Alliku lillemaalid Draakonis kuni 4. III, Nelly Drelli maalinäitus “Taassünd” Viviann Napa galeriis kuni 15. III, Silva Eheri maalinäitus “Midagi ei toimu” G-galeriis kuni 4. III, Jarõna Ilo joonistused “(Aasta)aeg” Hausis kuni 3. III, Kristiina Kaasiku maalinäitus “Ad astra” Ühispanga galeriis kuni 3. III, Krista Möldri “Proloog maamärkidele” Deco galeriis kuni 4. III, Eveli Variku “Sünnimärgid” Tallinna raekoja fotokeldris Lee kuni 6. III, Kadri Alesmaa…
-
Konkreetsele poeesiale ja Raul Meele varasele loomingule pühendatud seminar töötab Kumu ekspositsiooni väljatõstena, annab pidepunkti, et süveneda selles kunsti paljususes ühte kitsasse lõiku.
Kuna tegemist on suhteliselt marginaalse nähtusega (Raul Meel on kui mitte pea ainus, siis kahtlemata suuna järjekindlam ja konkreetsem esindaja eesti kunstis), on terveid põlvkondi, kes pole konkreetsest poeesiast õieti midagi kuulnudki. Ma vist ei liialda, kui väidan, et ega eesti kunstis polegi…
