-
Villu Jaanisoo installatsioon “Kajakas”. stanislav stepaško
Kumu avaväljapanek on skandaalselt käpardlik, see on fakt. Põhjus pole mitte käsitlusaluses materjalis endas, vaid väljapaneku koostamises. Kutsun üles avalikule diskussioonile. Esitaksin mõned väited ning teesid.
1. Kogu ekspositsioon näib olevat valminud kujundajata. Juhul kui leidub inimene, kes enda väitel on kujundustöö teinud ja selle eest töötasu saanud, palun viivitamatult see tasu tagastada ning oma nimi enda teada jätta, sest…
-
Me oleme veendunud, et Saksa Rahvas näitab üles täielikku ja rõõmurikast arusaamist tõeliselt suurte Saksa kunstnike tuleku üle. Lisaks sellele, see peab loomulikult hindama sündsat tööd ja ausat pingutust, võtma enda kanda mure teenida ja tagasi tasuda kogu oma Saksa Südame sügavast põhjast meie Rahvale. . . .”
Adolf Hitleri kõne Suure Saksa näituse avamisel Münchenis 1937. aastal
Nädalapäevad tagasi käisin Kumu auditooriumis vaatamas filmi inimese teadvusest ja kvantfüüsikast. Mulle jäi…
-
Viktor Karrus, Roman Treuman. Traktoristide üleskutse
sotsialistlikuks võistluseks. Õli, lõuend. 1951. Repro
Sirp palus mul kommenteerida Kumu nõukogude perioodi kunsti ekspositsiooni. Tüliõunaks on sotsialistlik realism ja mõnede kunstnike ekspositsioonist väljajäämine ehk Stalin ja geeniuskunstniku mittetunnustamine. Nende koduselt idaeuroopaline kunstiteemade esilekerkimine oli sealjuures täiesti prognoositav. Miks ma siis ei teinud lahedat väljanäitust trendikatest nõukogude aja maalijatest?
Kõigil on oma kunstiajaloo versioon. Isiklikel kunstinägemustel, enda meeleheaks ja vajadusteks loodud…
-
Et kunsti esitamise viis peegeldab ekspositsiooni loomise aega ja kohta, on kulunud tõde. Samavõrd levinud, vähemalt teoreetikute seas, on ettekujutus muuseumist kui võimukast institutsionaalsest monstrumist, mille tegevust ja otsustusi käsitletakse ohtlike võimuaktidena. Muuseume süüdistatakse nii selles, et nad pole piisavalt demokraatlikud, kui ka selles, et nad mõtlevad liiga palju meelelahutusele. Tõsi, näitus kõige laiemas tähenduses on muuseumi kui institutsiooni kõneakt, mille toon on tihtipeale soovitust jõulisem,…
-
Kumu avamisest möödunud kahe kuuga on nii ajakirjanduses kui kuluaarides kõige suuremat elevust tekitanud Eha Komissarovi kureeritud nõukogude perioodi hõlmav ekspositsioon. On tõstatatud küsimusi selle ekspositsiooni piiride kohta – miks pole välja pandud 1990ndate kunsti (mis tegelikult jääb perioodist välja) – kuni küsimuseni, miks üldse eksponeerida eraldi okupatsiooniajastu kunstinähtusi, ja eriti, miks rõhutada sügava murrangu järgse perioodi, nn sotsrealistlikke kunstinähtusi ja nende omal ajal eksponeerimata jäänud…
-
2. aprillini oli Tallinna Kunstihoones väljas kahe fotokunstniku Marcos Lópeze ja Peeter Lauritsa näitus, kahe isiksuse, aga ka kultuuri dialoog. Loodetavasti kordub see dialoog tulevikus – järgmisel, ülejärgmisel aastal Argentinas või Hispaanias. Mõni päev enne näituse lõppu jalutasid Kunstihoones näituse kuraator, Lauritsa ja Lópeze kunsti kokkuviija Reet Varblane ning kujundaja-lavastaja Rosita Raud. Näituse kataloog on Kunstihoones müügil.
Reet Varblane: “López & Lauritsa” näituse puhul võisime rääkida kahest…
-
Näituse kontseptsioon
Mõtted, nii verbaalsed kui kujundlikud mõtted on kaja. Nende teekonda ei saa kunagi kaardistada. Võime luua üksikuid alateadvusest esile kerkinud pilte.
Joonistus, mis pole täiesti lõplik, ei ole ka poolik, sest pilt kerkib meie teadvusest esile juba tervikliku algena; ka iga fragment on iseeneses tervik. Isegi pooleldi mõeldud mõte, mis sõnaga välja öeldud, sisaldab terviklikku ideed – kas või sellepärast, et sõnu ümbritseb vaikus.…
-
Juan Manuel Echavarría video “Bocas de cenzina” (“Tuhasuud”). 2003.
Näitus “Ars 06” Helsingi Kiasmas kuni 27. VIII. Valik üritusi: 28. III – 23. IV Põhja- ja Baltimaade tudengite näitus ja töötuba “Pime kohting”; 27. IV – 14. V Jenni Leskineni installatsioon ja meistriklass “Unelelu”; 16. V – 11. VI Helsingi kunstiakadeemia meistriklass ja näitus; 17. V Kiasma teatris seminar “Julgus, rõõm ja kriitika”; 18. V
kl 17…
-
Kristi Paap. Kellele sa järgned II. Puit, pleksiklaas, lehtkuld, hõbe, kuld. 2005.
Tallinna IV rakenduskunsti triennaal “Kaks lähedast” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 21. V.
See pealkiri on laenatud näituselt. Nii on pealkirjastanud oma väikese, kuid tähendusrikka töö Kristi Paap, seletuseks juures järgmine lause: “Ülestähendatud tsitaadid, mida juba peaaegu pean omaenda mõteteks, voolavad läbi käe ja kujunevad uuteks asjadeks.”
Tunnistan ausalt, nimelt muljelised mõtted on need, mida oskan avaldada äsja…
-
Põhjus, miks Wendy Ramshaw kutsuti tänavuse rakenduskunsti triennaali aukülaliseks, peitub tema ehtesarjas “Picasso naised”. 1989. aastaks, kui algas töö selle sarjaga, oli Wendy Ramshaw tuntust kogunud eduka disainerina, kes tegev mitmes valdkonnas. Nime tõi talle juba esimene kaasaegsete stuudioehete näitus Londonis Pace’i galeriis 1970. aastal. De Beers Diamond International Award anti talle 1975. aastal, sama auhinna on muide pälvinud Eestist pärit ehtekunstnik Ivar Kaasik (1996). 1960.…
