-
Erik Alalooga. Drang nach osten,
2006. elin kard
Tartu maalitüdrukud
Helina Loidi, Eda Lõhmuse ja Maris Palgi ühisnäitus “Kolm +” Vaalas kuni 6. VI.
Tartu ülikooli maalikool on kujunenud kogu ülejäänud eesti kunstiõpetuse suundadest selgelt eristuva profiiliga võimaluseks. Eelkõige just võimaluseks neile, kel on tõsine soov seda meediumi, maalikunsti õppida, ja eelkõige neile, kes soovivad õppida maalikunsti kunstnikuisiksust rikastaval tasemel, nagu see praegu on Tartus võimalik. Mulle endale tundub,…
-
Gümnaasiumis õpetatav kunstiajalugu on eelkõige humanitaaraine, mis on väga tugevalt integreeritud ajaloo, kirjanduse, filosoofia, religiooniõpetusega ega erine neist põhiliselt metoodilise lähenemisviisi poolest. Ka selle tunni raames valminud iseseisvad tööd (essee, referaat, analüüs, arvamus) on eelkõige humanitaarteadusliku algega tekstid, mitte sõltumatud teosed, millena võib vaadata VI klassi klaasimaali. Kunstiajalugu on n-ö tipuaine, mis seob suure osa teistes tundides õpitust hoopis uude konteksti ja on õpetaja vilumuse küsimus,…
-
Kuraator Leo Lapin ja tema uued
elusorganismid, triipkoodid.
Meile on avanenud uus evolutsioonietapp, milles info on väljunud aminohappelisest hällist ja hakanud elama oma iseseisvat elu. /—/ Seda uut eluvormi nimetatakse tehnobiaks, mis toetub küll inimesele, ent me ei kontrolli enam seda protsessi, vaid oleme ainult uue terviku üks osa. /—/ Praegune sümbiootiline arengufaas on väga ebastabiilne, riskantne sissetungivale tehnobiale ja ohtlik peremees-organismile – inimkonnale. /—/ Seepärast võiks…
-
Linnaraamatukogu ja linnagalerii ühteheitmine Tartus on nagu hieros gamos, alkeemiline liit, mille jääv ellutulek aina edasi lükkub, kuid mida kummati ajutisema loomuga rituaalides läbi mängitakse. Nii algas 2006. aasta Tartus kunstikuuga, mille keskuseks sai just vana kaubamaja, kuhu linnaraamatukogu plaanib ümber asuda. Nii tuli ka kevad Tartusse rändgalerist Rael Arteliga, kes avas kuuks ajaks oma non-profit projektide paiga Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu keldris.
Kunsti toetamisest ja…
-
Üldiselt on enamik Eesti kultuuriajakirjandusest koondunud Tallinnasse nagu lõviosa professionaalsest kultuuristki. Imekombel on viimastel aastatel tekkinud Tartus paar päris elujõulist kultuuriajakirjanduslikku initsiatiivi, mis on väljenduse leidnud korralikus, hästi välja peetud ja kenasti pakendatud kvartaliajakirja formaadis. Tahaksingi siinkohal rääkida tendentsidest, millest annab märku viimane Cheese, ja ka eurorahadega projektipõhiselt ilmunud Ideeturust.
Iga ajakiri eeldab kollektiivset pingutust, valmidust jagada oma ideid ning visioone, tegutseda perspektiivitundega ja koordineeritult. Kui…
-
Kevadisele pärastlõunale kohaselt oli publikuhuvi ürituse vastu pigem leige ja nii jäigi diskussioon eelkõige lavale kutsutute mõttevahetuseks. Seda nii nõukogude perioodi ekspositsiooni puhul, mille protsessipõhist, jätkuvatele muutustele üles ehitatud loomust tundusid kõik osalejad ka tunnustavat, kui ka kaasaegse kunsti ja muuseumi suhete puhul, kus arvamused siiski suuresti lahknesid. Sõjajärgse kunsti ekspositsiooni kohta kõlas juba kuuldud kriitikat küll Nõukogude näidisstalinistide eksponeerimise ja kogu stalinismiperioodi liiga suure proportsiooni…
-
Vaala galerii on initsieerinud uue seeriaürituse, mis “peab oluliseks noorte talentide toetamist, noorema kunstipubliku huvi tõstmist ning kaasaegse kunsti renomee suurendamist”1. Avalöögiks kureeris Andres Lõo grupinäituse “Sex”.
Võtta tühi tähistaja nagu noor kunst, panna see suhestuma teise, eriti kulunud teemaga nagu seks, kutsuda kokku suur hulk kultuuristseenilt tuttavaid seltskonnainimesi ning kõige tipuks lubada pressitekstis eesti kunsti kõigi eksistentsiaalsete probleemide lahendamist – nii suure mulli puhumine võiks…
-
Marge Monko. Tableau II. Digitükk, 2005.
Hobusepeas, Vaalas ja Linnagaleriis oli korraga väljas kolm näitust, mida tumeda traagelniidina ühendab Freudi-härra vari: psühhiaatria, sugutung ja alateadvus valgusid noorte kunstnike tööde kaudu vaataja jalge ette.
Fotomagistrant Marge Monko “Uurimusi kodanlusest” Hobusepeas on koos Reimo Võsa-Tangsooga tehtud paarisnäituse esimene pool. Monko võtab keskseks figuuriks, kelle ümber ta oma loo üles ehitab, XIX sajandi lõpu naise. Loomulikult hüsteerilise naise, kelleta ei ole…
-
Tänavu jaanuaris loodi uus kunstnike organisatsioon Eesti Meediakunstnike Ühing. Keda te sinna ootate ja mis on selle eesmärk?
Jane Suviste: Ühing on mõeldud meediakunstnike jaoks, kuid me ei oota sinna sugugi mitte ainult neid, vaid kõiki, kes tahavad kaasa aidata meediakunsti arengule Eestis.
Piibe Piirma: Meie üks eesmärke on teadvustada uue meedia olemasolu ning olukorda, et siiani teatakse uuest meediast siiski vähe ja see on alarahastatud.
Kui palju…
-
ehtekunstnikuna suutnud parafraaside ja
tsitaatide toel Delvaux’ loomingu kaudu luua
kujutavat kunsti, mitte tarbeesemeid. Annika Haas
Urve Küttneri näitus “Illùsio“ Decos kuni 3. VI ja Rait Präätsa näitus “Nagu öö ja päev“ 26. IV – 10. V.
“Illùsio” tähendab ladina keeles eksitust. Ilu, illusioon ning illusionistlik (enese)petmine on viimaste näituste puhul väga aktuaalne. Avati ju mõni nädal tagasi ka Aaspere mõisas väljapanek “Ilusad maalid” ning kirjandusklassikastki ilmub ohtralt selleteemalisi väljaandeid.…
