-
Kümme aastat tagasi avati Helsingis nüüdiskunsti muuseum Kiasma, mis oli suursündmus praeguse kunsti areenil, ja mitte ainult Soomes. Nüüd, 13. oktoobril avate taas uue kaasaja kunsti muuseumi. Kuidas see teil küll õnnestub? Kes toetavad uut Espoo kunstimuuseumi – riik, linn, erasponsorid?
Rohkem kui kümme aastat tagasi saadi aru, et Espoo linna kultuuris on puudu üks väga oluline sektor, kunstimuuseum. Suur hulk entusiaste pani kokku oma jõu ja…
-
Jüri Arraku 1967. aastal disainitud ukselink. Iga noobel pere tahaks ju, et mõni Arraku teos tal seinal oleks, kui vaid rahakott lubaks. Ja mina oleksin oma väikse Arraku peaaegu prügimäele saatnud! mikk heinsoo
Sel suvel tegin suvilas remonti. Majake pärineb 1974. aastast ja ka sisustus oli suures osas muutumatuna alles. Kuna olin otsustanud seinalaudist vahetada, kruvisin lahti pistikupesi, lüliteid, lampe ja riiuleid. Vana rämps välja! Uued ja paremad…
-
Innovatsioonist, loometööstusest ja loovuse tõusust räägitakse viimasel ajal igal sammul. Eesti arengukavas aastateks 2007 – 2013 on sellele samuti pööratud suurt tähelepanu. Loometööstuste ning disaini roll ja nendega seotud kultuuriline panus on kaasaegse majanduse võtmeteema. Tõeline väljakutse ei seisne mitte uute toodete jätkuvas loomises, vaid olemuselt täiesti uute protsesside ja ärimudelite disainimises. On ainult aja ja arengu küsimus, et EKA oleks senisest avatum potentsiaalsetele koostööpartneritele ja…
-
Näitused “40 aastat disainiharidust Eestis” ja “Ajast ees. Kultuuriväljaannete kujundus ENSV-s, rõhuga 1970” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 17. IX.
Disainiharidusele pühendatud näitus annab teada eelkõige sellest, milline on toote- ja graafilise disaini eriala areng olnud neljakümne aasta jooksul ja kuivõrd mitmekesine on see eri aegadel olnud. Põhjuse selle korraldamiseks andis 1966. aastal ERKI juurde loodud tööstuskunsti eriala, mis paari aastaga end tõestanuna eraldi kateedriks kasvas. Näituse teema…
-
Kees Dorst, Kuidas mõista disaini? 150 mõtisklust disaineri elukutse üle. Eesti Kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskus, 2006. 207 lk.
“Disaini üle mõtisklemine võib viia paradoksideni. Ühest küljest on äärmiselt põnev üritada mõista, mis täpselt disainimise ajal toimub. Teiselt poolt jälle tundub disainiteoreetikute töid lugedes, et disainipraktika käsitlemisel on nad sellest toredama poole välja jätnud. Kokku on pandud eriala ääretult kuiv ja abstraktne kirjeldus” (lk 67). Seda tõdenud, haaras disainer…
-
Ehte- ja sepakunsti eriala on kunstiakadeemia disainiteaduskonna üks kaheksast struktuuriüksusest. See eriala on teaduskonnas ja kogu akadeemias ainuke, mis on kaheharuline. Õppekavad ehte- ja sepakunsti erialal erinevad nii põhiõppe osas kui magistritasemel. Doktorantuur on disainiteaduskonnas ühine.
Viimase kümne aasta jooksul on teaduskonna nimetus mitmeid kordi muutunud: tarbekunst, rakenduskunst, disain. . . . Nimi ei riku meest.
Varem oli eriala puhul kasutusel nimetus “kateeder”, nüüd “osakond”. Kodukeeles ütleme ikkagi kateeder: see on…
-
Suve lõpp on olnud nagu üks tarbekunsti erialade lõikuspidu: rahvusraamatukogus keraamikute liidu “Hetkeseis”, Kunstihoone galeriis klaasikunstnike ühenduse aastanäitus “Beautiful” ja praegu Hopi galeriis rahvusvaheline noorte ehtekunstnike tööde näitus “Chroma” ning EKA restaureerimiskoolis EKA ehte- ja sepakunsti tudengite näitus “Monochroma”. Ei taha küll öelda, et mis möödas, see ka meelest – loodan, et tuleb aeg, kus erialadele olulised näitused ka kunstikriitikas kajastatud saavad. Paraku praegu jäävad fookusesse…
-
Tere lugema rubriiki “Kunstinõukogu”, minu nimi on Kadi Estland ja “Kunstinõukogus” on kunstikriitikud Mari Laanemets, Killu Sukmit ning külaline Helen Lehismets.
K: Mari, no me ei ole sinuga nüüd mitu nädalat näinud. Kas oled vahepeal ka mõne kunstielamuse saanud? On aega olnud?
M: Mmm, ei ole. Ma ei ole ka otsinud, uusi vähemalt ei ole, mingid vanad asjad käivad läbi, aga ma ei oska neid nimetada.
K: Kas sul…
-
Foto: Mikk Heinsoo
Disainer Ivar Sakilt kuulsin hiljuti kena mälestuskillu aastast 1985, kui ta veel ise õppis Eesti disainihariduse alusepanija Bruno Tombergi käe all toonases Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Nimelt oli tudengitel kolmandaks õppeaastaks tekkinud raskekujuline identiteedikriis: koolis kujundati lennuka joonega kodumasinaid, sõidukeid ja infosüsteeme, ent kõigile oli selge, et mitte miski kavandatust ei jõua iial tootmisse. Nõukogude rasketööstusfanatismi, üldise vaesuse ja hoolimatuse tingimustes suudeti valmistada üksnes kõige…
-
Meil hakkas nüüd disainiaasta! Naaberriikidel Põhjalas oli selline ka hiljuti, 2005. aastal. Septembri viimasel nädalal on Helsingis disaininädal. Ja Budapestis kah. Tallinnas on disainiöö! Barcelona disaininädal jäi vist oktoobri lõppu. Seal on sügis soojem. Berliin peab viimastel aastatel oma “DesignMai” festivali kevadel. Biennaale ja muid üritusi ei hakka siin loetlema. Disain on popp. Disain on paisumas kiiresti ja kõikjale, märgistades üha suuremaid teemasid materiaalse kultuuri loomise…
