-
Linnavalitsuse tellimusel tehtud Tallinna suur makett. karin hallas-murula
Pärast kunstimuuseumi näitusesaali väljakolimist Rotermanni soolalao esimesel korruselt sai arhitektuurimuuseum soolalao täielikuks valdajaks. Saime võimaluse laiendada muuseumi kui arhitektuurikeskuse funktsioone, muuta maja avatumaks ja paremini kasutatavamaks. 7. IX avasime maja üheksa uue arhitektuurinäitusega (kuus neist on sahtlinäitused) ning keldrisaalis jätkub “Arhitektuuris peegelduv ajalugu” – kokku seega 10.
Soolalattu siseneja näeb kohe, et nii mõndagi on muutunud. Fuajee on avaram kui enne, …
-
Mart Siilivask, Tartu arhitektuur 1830 – 1918. Historitsism ja juugend. Rahvusarhiivi väljaanne, 2006. 487 lk.
Mart Siilivase raamat Tartu historitsistlikust ja juugendarhitektuurist on kauaoodatud ja kaunis tulemus tema ülikoolipõlves alanud uurimustööst valdkonnas, mis söötis maana lausa ootas uurijat. Mart Siilivase esimeseks sammuks selle perioodi uurimisel oli 1989. aastal kaitstud Tartu ülikooli lõputöö, mis käsitles ühe selle perioodi huvitavama ja küpsema arhitekti Rudolf von Engelhardti loomingut. Edasi hakkas…
-
Kaido Ole näitus “Ettevaatust, tikud!” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 8. X.
Ku galerii saalides areneb vaataja ees kaks lugu või õigemini kaks draamat. Esimene jutustab sellest, kuidas Kaido Ole sai peksa hiidtikkude käest: pärast lühikest kontakti käib ühesuunaline kaklus, lõpuks lebab läbipekstud Ole maas ja tikud lahkuvad, vehkides ähvardavalt oma poksikindaid meenutavate ümmarguste rusikatega. Numbrid iga maali kõrval aitavad jälgida niigi läbipaistvalt selge süžee kulgu. Teine maalisari…
-
Jaan Koort ja Edgar Viies. 1983. repro
Eelmisel kolmapäeval lahkus vaikselt skulptor Edgar Viies. Vähesed teadsid rängast haigusest ja vaevalt ta olekski soovinud, et teataks. Viies oli aristokraatlik isiksus, suur suverään, kes näitas vaid seda, mida ise vajalikuks pidas, enamasti vaid oma loomingut.
Kui lahkub väga suur kunstnik, tekitab see enamasti tühjustunde, nagu oleks ühes temaga lahkunud ka tükk ajastut, mida ta esindas, ja nii see ju…
-
Dora Gordine 1949. aastal oma isikunäitusel Londonis Leichesteri
galeriis oma kujuga “Carmen”ja poseerinud modelli
Joan Williamsoniga. Repro
25. VIII ilmus Sirbis Juta Kivimäe sulest huvitav kirjutis, mis käsitles selle kunstniku eluloo mõningaid aspekte. Artikli algusega ei saa aga kuidagi päri olla, kuna väidetakse, et tegemist on kunstnikuga, keda “/—/ seni keegi ei ole taibanud kunagise kodumaaga siduda”. Väitega tehakse liiga Julius Genssile, Leo Gensile, Ervin Pütsepale, teistelegi. J. Genssi…
-
Jonathan den Breejeni ja Marenka Deenstra “The PingPongPixel” on kuue halli varjundiga pingpongipallidest pikselekraan. Kujutis koostatakse raamistikul, millesse pallid on jaotatud elektrilis-mehaanilisel viisil.
“Ars Electronica 2006: Simplicity – the art of complexity” Linzis 31. VIII – 5. IX.
Selle aasta “Ars Electronica” oli pühendatud lihtsusele. Festivali pealkiri “Simplicity – the art of complexity” tühistab mõnevõrra oma paradoksaalsusega öeldut – lihtne on ikkagi keeruline.
Pealkiri on sageli tähelepanu juhtimiseks…
-
Silja Saarepuu. Heinategu. Installatsioon, 2006 Elin Kard
Meediastunud väike inimene
Villu Plingi ja Silja Saarepuu ühisprojekt “Väikesed inimesed” Draakoni galeriis
14. – 16. IX ja Hobusepea galeriis 14. – 24. IX.
Sugugi mitte eriti sageli ei saa kunstinäitusel südamest ohata: “Pagana hea väljapanek! Tõeline õnnestumine!” Vähemalt Eestis mitte. Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitusel “Väikesed inimesed” võib (või võis, sest Draakoni galeriis on juba uus näitus) seda südamerahuga teha.…
-
9. IX “Eclectica” festivali raames Tartu kunstimuuseumis eksponeeritud Eesti kirjandusmanifestide heliekspositsioon kulmineerus Tiit Hennoste loenguga “Sõda ja show. Eesti kirjanikud manifesteerimas Eesti vabariigi loomise ja taasloomise ajal”. Enne loengut vestlesid lektoriga Liisa Kaljula ja Indrek Grigor.
Indrek Grigor: Kaua te kirjandusmanifeste uurinud olete?
Tiit Hennoste: Tegelikult on see vana mõte. Mul tuli 1990ndate lõpul idee, et peaks koostama ühe Eesti kirjandusmanifestide kogumiku. Paraku tulid muud tööd peale ning…
-
Kümme aastat tagasi avati Helsingis nüüdiskunsti muuseum Kiasma, mis oli suursündmus praeguse kunsti areenil, ja mitte ainult Soomes. Nüüd, 13. oktoobril avate taas uue kaasaja kunsti muuseumi. Kuidas see teil küll õnnestub? Kes toetavad uut Espoo kunstimuuseumi – riik, linn, erasponsorid?
Rohkem kui kümme aastat tagasi saadi aru, et Espoo linna kultuuris on puudu üks väga oluline sektor, kunstimuuseum. Suur hulk entusiaste pani kokku oma jõu ja…
-
Tsesler, Sergei Voitšenko (Valgevene). “Pidu Hollywoodi moodi“. Tekstiil. REPRO
XIII rahvusvaheline aktinäitus “Mees ja naine. Savist marmorini” Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 28. IX.
Pärnu uue kunsti muuseumi suvised aktinäitused on saanud nii harjumuspäraseks, lausa enesestmõistetavaks, et neile ei kipu enam vajalikku tähelepanu jaguma, äärmisel juhul kehitatakse ainult õlgu. Vaatamata segastele aegadele, ei saa muuseum siiski kurta publiku vähesuse üle. Ja, mis kõige olulisem, “Mehe ja naise” näitusel…
