-
Neljandat aastat toimub Tartus kunstikuu. Kui eelmisel aastal koondati üritused ühise kunstikuu nimetaja alla Tartu kui Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriva linna kultuuri- ja kunstielu elavdamise eesmärgiga, siis sellel aastal on motivatsioon jäänud kantseliitlikust keelekasutusest ja poliitikast puutumata. Tänavu on ürituse eestvedaja Tartu kunstimuuseum ning see on tinginud, et paljud üritused on varasemast muuseumikesksemad. Kuid seda ei tohiks võtta üldistusena.
Kunstikuu kavas loovad peamise üldpildi loengud ja töötoad.…
-
Mara Koppel. Ema süda. Õli, lõuend. 2006.Repro
Mara Koppeli näitus “Suhtlus” Hobusepea galeriis 12. I – 22. I.
Mara Koppeli tööd püüavad edasi anda dialoogi eri vorme ja samas ei tee seda. Tegemist ei ole sõjakate sõnavõttudega, pigem on kajastatud mõtiskelu noorele kunstnikule oluliste inimeste ja nähtuste üle. Need tööd on lakoonilised ja väljapeetud. Koppel maalib kohati ehmatavalt otse ja vigurdamata. Portreteeritavad mõjuvad kuidagi ebamaiselt ja eemalviibivalt:…
-
Zuo Zhengyao teostes annavad juhuslikud modellid hea meelega oma näo anonüümsetele inimtüüpidele: Qingi dünastia naine, Hiina müüri taustal poseeriv turist, naisehitustööline, esimees Mao aja kohustuslikku riietust kandev tüüp, tarbimisteraapiat harrastav linlane jne. Repro
Hiina on eriliselt suur maa. Teatavasti elab Hiina Rahvavabariigis umbes üks viiendik meie planeedi elanikest, üle kolmandiku Hiina elanikest on koondunud linnadesse. Pole ka ime, et Hiina suuremate linnade elanikkonna arv ületab mitmekordselt Euroopa…
-
Félicien Rops. Kanapiim.
Pliiats, pastell, akvarell.
Félicien Ropsi muuseum,
Namur.
Näitus “Eros ja surm. Félicien Ropsi looming” Kumus kuni 18. II.
Félicien Ropsi loomingu mahukas ekspositsioon Kumus kutsub arutlema: mis mõõdab kunstniku suurust? Milliste mõõdikute abil kindlaks teha loovuse formaat? Meile eestlastele on see tähtis vähemalt kaheti: esiteks on meil lahendamata küsimus, kui suur kunstnik maailma mastaabis on “Eesti esikunstnik” Eduard Wiiralt, kelle teoseid eksponeeritakse praegu Belgias vastusnäitusel.…
-
Vaade Tartu kesklinnale üle Emajõe.
Taamal paistavad 1914. aastal valminud
pritsimaja ja K. Holsti kaubamaja. Arhiivifoto
Näitus “Sajanditagune Tartu. Projekte ja eskiise 1803 – 1918” Rotermanni soolalaos kuni 25. II.
Eksponeeritud on üle sada valdavalt Eesti Ajalooarhiivi fondidest hoiul XIX sajandil ja XX sajandi algul tegutsenud arhitektide ja ehitusmeistrite originaalprojekti, lisaks arvukalt Tartu kogudest pärit ajaloolisi fotosid, vanu linnaplaane ning Malev Toome fotoreportaaž toona loodud ehitistest.
Ekspositsiooni põhiosa on…
-
Tartus on praegu kuumad ajad, kinnisvarabuum on päris suurte arendustega ka siia jõudnud. Loodan, et suudame seda buumi käsitleda võimalusena, mitte millenagi, millega kuidagi toime tuleb tulla. Arvan, et Tartut on kahe-kolme aasta pärast vaja külastada ka heal tasemel kaasaegse, kohati isegi avangardse arhitektuuri pärast. Arvan, et mitte kunagi ajaloos pole Tartu linna kujundamiseks korraldatud nii palju konkursse kui praegu. Täna näiteks lõppes maaülikooli võimla arhitektuurikonkurss…
-
Alustuseks on mõistlik kirjeldada, kuidas näen arhitekti positsiooni tänases Eestis. Tihti kirjeldatakse arhitekti kui ühe homogeense ameti esindajat, kuid kaugeltki mitte kõigi tegevarhitektide roll ja ametipost ei kattu. Erinevalt paljudest kunstiliikidest on arhitektil alati tellijad või ülemused ja kümned institutsioonid, kelle kaudu vaadatakse loodu läbi ja kontrollitakse reeglitest kinnipidamist. Eri rollid on kirjeldatud kohtusüsteemi näitel vajalikud, et tasakaalustada dialoogi vormis erinevaid huve.
Arhitekt kui vaba loomeinimene…
-
Kumus tegutses 8. – 17. I üheksakümnendate kultuuriklubi, laiendades oma programmiga sama perioodi kunsti väljapanekut “Kogutud kriisid” muuseumi viiendal korrusel. Näitusest, skriiningutest, õhtusest loengusarjast “Murrangukümnend” (koordinaator Hanno Soans), raamatuesitlusest ja peost koosnev pakett tundub popp ja noortepärane, kuid ühtlasi täidab see tervik olulist museoloogilist ja harivat “ainesse sukeldumise” rolli. Ürituse sihtgrupiks olid nii tudengid, kunstiteadlased, kunstnikud kui laiem huviliste ring, lisaks transleeriti loengud otse-eetrisse Tartu kunstimuuseumis…
-
Vaade Helina Loidi ekspositsioonile.
rauno thomas moss
Tartu ülikooli maalimagistrantide näitus “Hoone” Y-galeriis 2. – 15. I.
Kultuuriteoreetik ja urbanist Paul Virilio (1932) on öelnud, et kujutav kunst, erinevalt performatiivsest, on kaotanud ennast tehnoloogilise arengu käigus. Kunst on harjumus, turu müügiartikkel, koletusliku museograafilise inflatsiooni osa, mis otsib üha ägedamalt oma olemasolu õigustust. Keegi ei söanda seda “masinat” välja lülitada. Pigem vastupidi, kõik on õnnelikud kunsti koomalaadse seisundi üle. Otsemini…
-
Olga Terri. Jalgade pesija. 1945, õli, lõuend.
Olga Terri näitused “Melanhoolia ja lõõm” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 28. I ja Hausi galeriis 28. XII 2006 – 12. I 2007.
Olga Terri on inimesekeskse väljenduse kunstnik. Ta pilditegelased asuvad enamasti väga selgelt nende loomise ajas. Kunstnik kuulutab ka loodusnägemustes rõhutatult subjektiivselt looja vaba eneseväljendust.
Kuigi Olga Terri esines juba õpinguajal 1930. aastate lõpul, tuli ta kunsti II maailmasõja traagilistel…
