-
Kunstiteaduse üliõpilased tutvuvad Stourheadis inglise pargikunsti saladustega.
Kunstiteadlasi valmistab 1992. aastast ette Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut (KTI). See pole ainulaadne, kuid mõneti ebaharilik, Eesti spetsiifilistest oludest tingitud lahendus.
Tavaliselt õpivad kunstiajaloolased ülikoolides ja nii on see Eestis olnud 1920. aastate algusest. Enamik KTI õppejõududest on samuti Tartu ülikooli taustaga. Ometi oli toonase kunstiülikooli rektori Jaak Kangilaski mõttel avada Tallinnas kunstiteaduse eriala iva sees. Ühtepidi oli eesti kunstiavalikkus…
-
Soov mitte sulguda kunstiteadlaste kitsasse ringi tõi kaasa rõhutatult demokraatliku formaadi – foorumi, mida igal aastal haarab katusteema: 2004. aastal oli selleks “Kunst ja ühiskond”, 2005. aastal “Kunstimaailm ja Teine”, 2006. aastal “Avalik ruum-aktivism-uuskontseptualism-interdistsiplinaarsus”. Keskne mõiste harutatakse koost lahti ning pannakse jälle kokku eri vaatenurkadest ja distsipliinidest lähtuvalt, kusjuures püütakse vältida stereotüüpseid lähenemisi.
KTI talvefoorum on eskapistlik üritus: igal aastal sõidetakse suurest linnast mõnda väikesesse paika,…
-
Kunstiteaduslik ajakiri jääb tahes-tahtmatult mingile vahealale, märgistamata territooriumile, nii oma tegevuselt, sihtidelt kui ka reaaleluliselt. Kui iga kunstiajalooga kehtestatakse midagi piiritletut ja lõplikku vähemalt teatud ajaks, siis ajakirja siht on lõplikkust murendada ja selle aluseid õõnestada, et oleks põhjust uusi ajalugusid kirjutada. Kuid samas püüab ajakiri, vähemalt teadusajakiri, ka seda, et seal esitatud tõed püsiksid kauem kui aasta, et oleks põhjust otsida üles ka vanu numbreid;…
-
Laiema publiku meelest on see kahtlemata õigustatud küsimus, kuid tegijatele mitte. Kui väike seltskond arutas Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis 1998. aasta paiku Juhan Maiste ideevälgatust, olime kohe hakkamas. Põhjusi leiti palju: oluline oli kaasaegsete õppematerjalide puudus, selle kõrval aga ka juba mõnda aega hinges kripeldanud arusaam, et senised “Eesti kunsti ajaloo” väljaanded (viimane ilmus 1975) ei vasta enam täna kunstiajalugu huvitavatele küsimustele.
Rahulolematus
See äratundmine vajab ehk…
-
Andres Lõo maal “A”, 2002. Indrek Grigor
Taavi Piibemanni “Kasutatud kirjandus”.
Kiwa kureeritud näitus “Tekstist Masinani” Rael Arteli galeriis Tartus kuni 3. III.
Kui tavaliselt on Rael Arteli galerii näituse parim osa Minimal Magazine, siis seekord on läinud vastupidi: MM tundub kuidagi õhuke, aga Tartu linnaraamatukogu keldri kapriissed ruumid on Kiwa kureeritud näitusega “Tekstist Masinani” lõpuks väärilise vastase leidnud.
Nagu osutab pealkiri, on näituse sisuline taotlus eksponeerida teksti kui meediumi…
-
Osalusdemokraatia üks eesmärke on tagada peenemate nähtamatute võrgustike kaitstus, pakkuda seejuures inimestele keskkonna parandamiseks oma hääle kaudu mõjutusvõimalust.
Linnakeskkonnas ei saa küsitleda ainult neid inimesi, kes elavad selles piirkonnas. Samuti ei piisa, kui lisada need, kes seal töötavad. Space Syntaxi uuringute järgi on enamik Londoni linnatänavaid alla 5 protsendi nende kasutada, kes sellel tänaval elavad või töötavad ehk kasutavad selle tänava piirkonnas paiknevat privaatset osa. Kui…
-
1930. aastatel tsiviliseerunud Tallinna
kesklinna kaks postkaarti autori kogust.
Eesti arhitektidel on ikka kombeks olnud kõike välismaalt laenata. Viimati toodi Hollandist riigiarhitekt, et pajatada, kuidas riiklikul tasemel arhitektuuri juhtida saab. Muidugi on välismaalased toredad, kuid mõnes asjas võib ka oma ajaloo meenutamine kasuks tulla. Meil on olnud kaks jõulist perioodi, kui riik arhitektuurijuhtimises otsustavalt ohjad haaras: Konstantin Pätsi riigikapitalismi aeg 1930. aastate teisel poolel ning Ehituskomitee aeg…
-
Vaade Kristin Kalamehe “Intensiivravi” palatisse
läbi galerii akna.
Vaade Tiit Soku “Alter Egode Agentuuri”. elin kard
Tiit Soku ruuminstallatsioon “Alter Egode Agentuur” Tallinna Linnagaleriis 27. I – 4. III ja Kristin Kalamehe näitus “Intensiivravi”, mis oli 24. I – 4. II vaadatav läbi Hobusepea galerii akende ja 5. II ka galeriis.
Keskaegse Tallinna tänaseks lagunenud linnamüüride vahel on viimasel ajal toimunud kaks nooremapoolsete eesti kunstnike korraldatud näitust. Kumbagi pole kirjutavas pressis…
-
Kui 50 aastat tagasi oli riigiarhitekti ülesanne riigile kuuluvaid maju projekteerida ja ajaloolist pärandit kaitsta, siis tänapäeval on tema roll kardinaalselt muutunud. Projekteerimisega ei tegele Ateljer Rijksbouwmeester üldse. Olulisele kohale on tõusnud osapoolte kaasamine, konsulteerimine ja protsesside korraldamine. Kõik lähtub eesmärgist saavutada kõrge ruumiline kvaliteet, mis on kasulik kõigile ja mida igaüks eraldi saavutada ei suuda. Ta ei sekku omavalitsuse otsustesse, ei keela eraettevõtjaid uute piirangutega,…
-
Kairi Orgusaar ÕRNAD SÕNAD 2005/2007. Installatsioon, klaas, puhumine, liimimine; detail. anne tiivel
Näitus “Eesti klaasikunst 70. Kümne aasta paremik
(1996–2006)” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 25. II.
Kui kümne aasta tagune suurejooneline klaasikunsti ülevaatenäitus Kunstihoones heitis pilgu eesti klaasikunsti mitme aastakümne paremikule ja igaüks võis leida endale midagi meeldivat, siis käesolev väljapanek mõjub kui värske tuuleõhk. Näib, et eesti klaasikunst on vabanemas eelmiste kümnendite raskepärasusest ja juhuslikkusest ning ebakvaliteetsest…
