-
Paul Rodgers on inglise päritolu kunstnik, kes on Eestis elanud ja siinses kunstielus aktiivselt osalenud juba 15 aastat. Tema üldiselt skulpturaalsusesse kalduvas kunstis on olulised üksikisiku ja ühiskonna suhted ja erinevate materjalide tähendus.
Sisseastujat tervitab autori foto, kuid see pole niisama eputamise pärast. Inglise džentelmen on riietatud eesti rahvariietesse ja istub mõtliku näoga palkmaja trepil. Teose pealkiri “The boots don’t fit” (“Saapad ei sobi”) juhib tähelepanu asjaolule,…
-
Arhitekt Arnold Matteuse 1936. aastal projekteeritud Põlgaste algkool Võrumaal (valmis 1937).
Lembit Andresen. Eesti algkoolid. Ülesvõtteid aastatest 1930–1940. Avita, 2006. 576 lk.
Et me kõik oleme õppinud algkoolis, siis võib teeneka kooliajaloo uurija Lembit Andreseni kogukale raamatule kindlasti publikumenu ennustada. Albumisse on kokku kogutud sadu ajaloolisi fotosid hoonetest, kus Eesti algkoolid aastatel 1930–1940 peavarju leidsid. Ent arhitektuuriajaloolane jääb seda albumit sirvides nukraks: näeme palju hooneid, sealhulgas Eesti kõige…
-
7. II peeti Kumu auditooriumis seminar, et häälestada kõik huvilised, eelkõige aga tarbekunstnikud Tallinna Kunstihoones 5. VI – 8. VII toimuvale tarbekunsti ülevaatenäitusele “Asjade seis”. Või et määratleda mingit moodi eesti tarbekunsti asjade seisu. Või et püüda koos natukegi selgemaks mõelda, milline võiks välja näha tarbekunsti ülevaatenäitus aastal 2007? Või et pakkuda tarbekunstnikele kokkutulemise ehk seltskondliku sündmuse võimalus. Seminari organisaator oli näituse korraldustoimkond ehk ennekõike Tiina…
-
Kaks nuga-venda, mis on elanud eri
leibkonnas ja intensiivsusega. Maarja Undusk
Tarbekunstil on asine kõla. Tarbekunstnik on asjategija ja asjaajaja, kel käed ja mõtted materjali täis. Tarbekunstniku kontseptuaalsus, kui seda on, seisneb milleski muus kui kontseptuaalsete kunstiobjektide väljamõtlemises.
Kui oma materjali kiindunud kunstnik püüab hambad ristis teha kontseptuaalset kunsti, võib tulemus olla eriti halb. Tarbekunstil on oma kehakeel, mille lugemist tuleb õppida. Üks rõõm, mida kehakeele lugemine pakkuda…
-
Leo Rohlini keraamilised vormid kuuluvad eesti
tarbekunsti klassikasse: neis on materjali- ja
vormiilu ning ei puudu ka rakenduslik pool. Sirbi arhiiv
Aeg-ajalt on olnud võimalik täheldada teatavat segadust pealkirjas toodud sõnade kasutamisel või ka mõistmisel. Sõnad ja määratlused kannavad paratamatult kasutuskeskkonna tekitatud laenguid. Perioodikaallikatele toetudes püüan lühidalt selgitada, milline on nende mõistete taust Eesti kontekstis, jäädes ajaliselt püsima 1950.-1960. aastatesse. Põhjendamaks ajalisi piire: just 1950. aastate alguses hakati…
-
Päris kummaline, aga samad stereotüübid on kindlalt juurdunud ka sada aasta hiljem. Kui vaadata seksi(tutvuste)teenuste pakkumise netilehekülgi, siis 90 protsenti naisi pakuvad ennast välja liigutuse, žesti, terve keha ning isegi näo kaudu, kui nad kasutavad metonüümiat, siis rõhutatakse pigem rindu kui seksuaalorganit; enamik mehi (nii homo- kui heteroseksuaalina) aga otseselt vaid seksuaalorgani kaudu. Naine pakub üldlevinud visuaalset esteetikat ehk mehepilku järgides unistust, mees tööriista abil teenust.…
-
Shula Keshet. Shivat Tzon / Tagasipöördumine Zioni. 2004.
Intervjuu Iisraeli naisliikumise ühe juhi kunstnik Shula Keshetiga
Shula Kesheti hiiglasuur foto “Shivat Tzon” on Tallinna Kunstihoone “Kehaturu” näituse kõige valusam töö. Ükskõik kuidas prostitutsiooni ka suhtutakse, inimkaubandus on tänapäeva maailmas vastunäidustatud. Vähemalt demokraatlikus lääne maailmas. Vähemalt ametlikult ja avalikult. Või just nimelt ainult ametlikult ja avalikult, sest vastasel juhul ei tuleks ikka ja jälle päevavalgele vägivalla juhtumeid…
-
Usutunnistus uuel hommikul. (Illustratsioon Uku Masingu luulekogule “Neemed Vihmade lahte”.) 1959, monotüüpia, EKMi kogu.
Valu teel. (Sarjast “Reekviem”.) 1983, kuivnõel, EKMi kogu.
Herman Talviku näitus Adamson-Ericu muuseumis kuni 11. III.
Kuidas teha suhteliselt kitsais ruumes võimalikult mahukat näitust võimalikult hästi? Paigutada kahe ruumi seintele 63 Herman Talviku teost, nii maale kui graafikat? On üks võimalus. Nimelt kutsuda näitust kujundama Tiit Jürna. Seda võimalust ongi näituse koostaja Kersti Koll…
-
28. veebruaril esitles Tartu ülikooli kunstimuuseumis arhitekt Vilen Künnapu oma kogumikraamatut “Templid ja tornid”. Raamatu esitlusüritus oli ühtlasi autori Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professorina peetud loengusarja lõpetus ja kokkuvõte.
Kutsututest võtsid sõna filosoofiateaduskonna dekaan Valter Lang, ülikooli kunstimuuseumi direktriss Inge Kukk, kunstide osakonna maalikunsti õppetooli professor Jaan Elken. Seejärel andis Vilen Künnapu esinemise järje Andrus Elbingule. Lõpetava sõna sai arhitekt Toivo Tammik. Ürituse muusikavaliku eest…
-
1970date alguse feministlikud mõtteavaldused ja kunstiteaduslikud kirjutised ei viinud mitte ainult avalike väljaastumisteni nii kunsti- kui ka laiemalt kogu sootsiumis, vaid ka hoiakute muutumiseni.
Naiskunstnike ja -kriitikute performance “Me ei taha olla enam ainult kenad tüdrukud!” Whitney muuseumi ees 1970ndate algul. repro
Siinse kirjatüki eesmärk on küsida, milline on kunstiteaduse seis ja võimalik koht meie kultuurimaastikul. Kas kunstiajalookirjutus peab ennast tõestama eelkõige nn teadustekstina või on selle…
