-
Ennast tõsiselt võttev sõjavägi elab saladuses. Päevakajaline militaarkroonika allub tsensuurile ja teeb suitsukatet värbamispropagandale. Kuidas saada aimu elust sõjaväes, kui seal teeninud ei ole? Abikaasad Rõklin-Altšuk-Mihhail-Anna ehk RAMA kirjutavad oma jalutuskäigust 1997. aasta alguses Ida-Preisimaa metsades, kus nad sattusid ootamatult endise Nõukogude armee sõjaväebaasi. Nad kirjeldavad seda kui hilisnõukoguliku sõjalise olme muuseumi, mille objekte dokumenteerib Anna Altšuki fotoseeria.
“Sõjaväebaasi territoorium oli jaotatud kolmeks tsooniks: sõjaliseks, juhtiv-ideoloogiliseks…
-
Kaja Kits-Karmi tööd on tehtud lillakashallist laustnahast. Tema loomingut saab liigitada dekoratiivkunsti valda, igatahes pole neis seinatöödes midagi tarbelist. Kui nahka peetakse üldiselt väärikaks ja soliidseks materjaliks, siis laustnahk on pigem odav ja ebakvaliteetne. Kunstnik ise ütles, et sai oma materjalivaru kord suures koguses ühe ettevõtte sulgemisega seoses.
Nahakunstnik tunneb end hästi, kui tal on materjali lahedalt käes ja teda ei piira õilsuse ahistus. On mõnus teha…
-
Viienda korruse trepigalerii on meeldiv, ehkki veidi üksildane paik näituste korraldamiseks. Aastate jooksul on köitekunstnikud sinna justkui kinnistunud omi töid üles panema. Köide sobib raamatukokku, sest geenid on neil töödel samad mis fondikogudel.
Ja köites on juba kord midagi köitvat. Sõna tähenduse üle võib ju vaielda. Korrektses mõttes on köide miski, mis trükitud paberkandjale ja siis raamatuks poogitud. Kunstnikud muidugi kipuvad piire lõhkuma ehk avardama. Muidu oleks…
-
Avamisele tulnud inimeste hulka polnud võimalik ette prognoosida. Näitusesaal sai rahvast pilgeni täis ja suurem sumin vaibus alles siis, kui väljapanek avatuks kuulutati. Kunstiakadeemias õppeülesandena valminud rõivamudelite värvikast esitlusest said osa ka moemaja endised töötajad: kahe juhtkonna esindajad, kunstnikud, moekonsultandid, konstruktorid, õmblejad ja mannekeenid.
Ehkki leidus ka neid, kes kahtlesid selles, et 1950ndate moeloomingust inspiratsiooni saanud elegantse rõivakollektsiooni teostamiseks olid moemagistrandid Marit Ilison, Lilli Jahilo, Margit…
-
Viie aastaga on Hula kolinud Tallinna kaubamaja müügipinnalt oma väikesesse stuudiosse vanalinnas Pikal tänaval ning praegu on kavandamisel juba kolmeteistkümnes kollektsioon. See on olnud suuresti otsingute ja proovimiste aeg: Hula on osalenud nii näitustel, moeüritustel kui messidel Eestis ja välismaal, end teistega võrrelnud ning õppinud.
Eelkõige on see andnud ehk noortele vihje, mis siis saaks, kui teeks hoopis ise. Kui ei läheks tööle, vaid teeks endale…
-
Eellugu
Eesti päritolu Kanada või Kanada päritolu eesti kunstnik – oleneb, mis poole pealt vaadata – Rutt Tulving kiindus viisteist aastat tagasi Narva linna.
Ta on sündinud küll Eestis, kuid Tartus, ning algkoolis käinud Tallinnas. Kogu tema edasine elu on aga seotud juba teiste paikadega: algul Saksamaa, siis Kanadaga, kuhu asus elama ning alustas kunstiõpinguid; siis Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaaga, kus Californias ja Pariisis täiendas ennast kunsti…
-
Teadaolevalt võttis panoraami mõiste kasutusele kunstnik Robert Barker, kes lõi 1787. aastal Inglismaal esimese hiigelpildi ehk panoraami. Fotograafiasse levisid panoraamid 1850. aastatel, peaaegu kohe pärast fotograafia leiutamist. Esimesed panoraamfotod pandi kokku dagerrotüüpidest (positiivvõtted hõbetatud plaadil), millele järgnes juba spetsiaalne panoraam-fotokaamera XIX sajandi lõpul. Panoraamide pildistamise võimalused on alati olnud seotud tehnika arenguga, mistõttu ei saa tänaseid fotosid vaadata lahus digitaalsetest võimalustest.
Sfäärilised panoraamid pakuvad uutmoodi ruumikogemust traditsiooniliselt…
-
“Seega – niipea kui inimene kasutab talle looduse antud unikaalset võimet oma peaga mõelda ja otsustada, tegeleb ta disainiga.”
“Disain võib anda juba toimivatele asjadele lisaväärtust: kas juua kohvi valgest või sinisest tassist? Kas panna selga pintsak või kampsun? Kas öelda “Tere!” või “ahoi!”? Kas tõsta tugitool uksest paremale või vasakule? Samas on disain tihti lausa elu ja surma küsimus – kuidas saaksime hakkama ilma liiklusmärkide või…
-
Disainikogu eesmärgiks on seatud süstemaatiline tegelemine eesti tootekujundust ja tööstuskunsti puudutavate materjalidega ajaloolisest aspektist: koguda valikuliselt esemelist pärandit, tegeleda ettevõtete tootekogudega, arhiivimaterjalide, teemat, tausta ja kunstnikke puudutava perioodika jm väljaannete, kataloogide jne kogumise ja läbitöötamisega. Suureks abiks selgema pildi loomisel tootekujunduse arengust Eestis on endised tööstuskunstnikud, kellest nii mõnedki olid edukate kunstnikena tegevad ka meie tarbekunsti arengu üldpildis. Teiselt poolt peab muuseum loomulikult oma ülesandeks koguda…
-
İstanbuli kolm aastat tagasi välja antud “Rough Guide’i” reisiraamat väidab, et linna euroopa ja aasia poolt pole veel suudetud trammiliiniga ühendada. Nüüdseks on see teostatud. Saksamaal ehitatud ergonoomilise kujuga trammid tuhisevad üle Kuldsarve lahe silla ning nende sõidugraafiku järgi võib kella õigeks panna. Roostevabast metallist ja klaaspaneelidest piiretega trammipeatustes on liiniskeemid, sõiduplaanid ja peatuste nimed. Pange tähele: peatuste nimed! Tallinnas nimelt on need vaid viltustel liiklusmärgipostidel,…
