Kunst
-
Näitusetööde valik ja kujundus lõid skulptorite kahe põlvkonna tõekspidamiste pingestatud ja stiilse dialoogi. Pojal oli õnnestunud organiseerida isa objektikeskne looming installatiivseks tervikuks.Jürgen Vainola / Tartu KunstimajaIsa ja poja skulptor-ruudus-juhtum
Jaan Luik on skulptorina tegutsenud üle neljakümne aasta, kuid sai alles nüüd oma loomingu monograafilise käsitluse ja esimese tõsiselt võetava retrospektiivi.
6 minutit -
Kadri Purje, kultuuriministeeriumPealelend – Kristiina Alliksaar, kultuuriministeeriumi kantsler
Kultuuriministeeriumi järgmise aasta eelarves suurenes küll autorihüvitusfond ja filmisektor sai rohkem raha, aga kunstivaldkonna seis on endiselt nutune. Ka vabakutseliste loomeinimeste olukorras ei ole paranemist näha. Või ma eksin?
Vabakutseliste loovisikute olukorra parandamine on jätkuvalt ministeeriumi lähiaastate prioriteet. Oleme saanud loomeliitusid, vabakutselisi…2 minutit -
Jaan Luige retrospektiiv ei piirdu ainult Tartu Kunstimaja suure saaliga, vaatajale on avatud ka kunstniku ateljee.Jürgen Vainola / Tartu KunstimajaLinnahallist kasvuhooneni
Jaan Luige isikunäitus „Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)“ Tartu Kunstimaja suures saalis kuni 8. X, kuraatorid Johannes Luik ja Laura De Jaeger.
Grupinäitus „Minu lugu on minu lugu on minu lugu on . . . .“ Ag47 fotogaleriis 2. VIII – 17. IX.…4 minutit -
Daro Sulakauri on andnud Gruusia koolipoisi kirjale kõla, liites selle oma fotosarjaga „Poolitatud maja. Nihutatud piirid“.Lugu sellest, kuidas ma hiilisin oma kodumaal
Võrreldes Ukraina väljapanekuga on seekordne festival taseme poolest ehk ebaühtlasem, kuid lähenemisnurkade ja tõlgenduskihtide poolest kindlasti rikkalikum.
5 minutit -
Raul Paabo 16. XI 1923 – 27. IX 2023
Lahkunud on arhitekt ja maalikunstnik Raul Paabo. Raul Paabo sündis 26. novembril 1923 Tallinnas. Hariduse omandas ta Westholmi gümnaasiumis (1942). Saksa okupatsiooni ajal gümnaasiumi lõpetanuna soovis Paabo õpinguid jätkata Tallinna tehnikaülikoolis. Ülikooli lubamise tingimuseks oli kuuekuuline tööteenistus Saksa relvajõudude lennuväes, mis sõja kestes pikenes tähtajatuks teenistuseks.
Pärast sõda siirdus Paabo Saksamaal asuvasse DP põgenike ümberasumislaagrisse. Õppis aastatel 1946–1950 arhitektuuri Braunschweigi tehnikaülikoolis, pärast Saksamaalt emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse 1951.…1 minut -
Ilmar Malin (1924–1994). Saabuv-eemalduv. 1967, õli, vineer. Tartu KunstimuuseumPressifotoKuidas kujutada kuuekümnendaid?
Puhtesteetilises üldplaanis on väljapanek laitmatu, kuid puudu jääb ajastu tunnetamisest ja ideoloogia varjude esiletoomisest.
4 minutit -
Jaanus Samma on ajalooga juba pikemat aega tegelenud ja seda omalt poolt lugudega rikastanud.Piia RuberSoovunelmate esiisad
Jaanus Samma: „Kui vaadata eesti rahvuslikku enesekuvandit, siis on see paraku väga mehekeskne. Just nimelt kalevipojad ja viikingid ongi meie soovunelmate esiisad.“
7 minutit -
Museaalse materjali ja tänapäevaste kunstnike teoste vahel tekitatud vastanduse eesmärk oli Samma enda sõnul katkestada nostalgiline mõttevool.Mari VolensKogutud teos. Jaanus Samma kuraatorlikel ainetel
Olenemata sellest, et ülevaatenäituse formaat, kus raam sulgeb teose iseendasse, on peaaegu asendunud arusaamaga näitusest kui installatiivsest keskkonnast, näib mulle, et kuraatorid mõtlevad liigagi harva näitusest kui millestki, millel on sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte. Sellel on tõenäoliselt ka väga lihtne põhjus:…6 minutit -
Silvi Liiva 22. I 1941 – 24. IX 2023
Lahkunud on graafik, Eesti Kunstnike Liidu auliige Silvi Liiva. See on valus kaotus Eesti graafikute perele ja kunstiavalikkusele.
Silvi Luikoja (Liiva) sündis 22. jaanuaril 1941 Värskas taluperes. Sõda ja sõjajärgset viletsust kogenud tütarlaps jõudis imeväärse arengukaarega läbi Tartu Kunstikooli (1958–1963) ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (1963–1969) eesti kunsti tippu.
Tema diplomitöö üks osa oli Paul Éluardi luulekogu „Veel enne kostma peab“ (Jaan Krossi tõlkes) illustreerimine ja kujundamine. Raamat…2 minutit -
Ms Elsa töö kajastab püüdlust mahutada nii ühiskonna, kvääride kui ka drag-kogukonna enda seatud standardite kiuste oma kogemus ning identiteet sõnadesse.Roman-Sten TõnissooDräägime binaarsust
Näitusel „Dräägime ära“ saab heita pilgu siinse kvääriskeene (öö)ellu, kunstnike ja aktivistide sisemaailma ning mõtiskleda selle mitmekesisuse ja marginaliseerituse üle.
5 minutit
