Kunst

  • Pealelend

    Äsja lõppenud NU performance’i-festival oli paljuski retromaiguline või õigemini, nagu te ise festivali tutvustuses eelkõige festivali kõige rohkem teooriale pühendatud ürituse, s.o seminari iseloomustamiseks ütlete: „ajaloost õppimine”, „ajaloo ja ajalooliste strateegiate  rakendamine kaasaegses kunstipraktikas” või ka „kogemus”. Kas see oli järjekordne järeleaitamistund? Kuidas see festivali üldmääratluse „NU performance” alla mahub?
    Kindlasti ei olnud tegu mingi didaktilise üritusega. See, mis meid eelkõige huvitas, olid teatud ajaloolised strateegiad…
Sirp