-
„Eesti kunsti ajalool” ei lähe praegu kõige paremini. Järgmine köide pidi olema neljas (periood 1900–1940), millest on praeguseks kirjutatud ja toimetatud umbes 70 protsenti teksti. Nii pikk viivitus on tingitud kolme kolleegi, Mai Levini, Tiina Abeli ja Eha Komissarovi vastutustundetuse tõttu, kes pole leidnud aega oma peatükke ära kirjutada. Kunstiajaloo toimetuskolleegium oli mõistev, kui kõik kolm olid tõepoolest vältimatult seotud Kumu avamise ja ekspositsioonide ettevalmistamisega. Nüüd…
-
„Transmediale 2008” kandis pealkirja „Conspire” („Salanõu”). Festivali peeti juba 20. korda, seega oleks kohane põgusalt meenutada ka festivali alguslugu. 1988. aastal alustas „Transmediale” Berliini filmifestivaliga seotud videokunstifestivalina ning on sellest peale toimunud igal aastal. Esialgne nimi „VideoFest” muudeti „Transmediale’ks” 1998. aastal. Nimevahetus peegeldas muutuvat festivaliprogrammi, mis hõlmas selleks ajaks ka paljusid multimeediaga seotud kunstivorme. Eelmisel aastal määratleti „Transmediale” kunsti ja digitaalse kultuuri festivalina, et peegeldada olukorda,…
-
Kursilasi on antud ajahetkel üheksa: Peeter Allik, Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe, Marko Mäetamm, Priit Pajos, Priit Pangsepp, Imat Suumann, Külli Suitso, Reiu Tüür. Koos skulptorist külalisesineja Eero Ijavoineniga on neid sellel 20. sünnipäeva näitusel kümnendsüsteemi rusikana sobivalt kümme.
Aga alustame algusest. 1988. aastal oli oma perestroika-kamuflaažis vabadusihaluses kunsti-Tartu läinud juba ammu eostumisvalmiduselt märkamatult üle rasedusjärgsesse sünnitusstaadiumisse. Minu mäletamist mööda taasasutati sel suvel kunstiühing Pallas (asutajaliikmete hulgas nii…
-
Minna Hindi ja Jaan Jürgen Klausi vastav huvi on leidnud väljundi sotsiaalsetes portreedes. Nende dokumentaalfilmid marginaalsetest ühiskonnaliikmetest on kaasakiskuvad, hästi teostatud (või siis teostatud nauditavalt halvasti, mis samas ei takista filmi sisu kohalejõudmist) ning vääriksid näitamist ka laiemale publikule kui kunstiürituste oma, kas või televisioonis.
Kui IDK osakonna lõpetanud Minna Hint teostab oma dokumentaaliideed vägagi professionaalselt, kasutades leidlikku montaaži ning maitsekaid, kohati animeeritud vahetiitreid, siis Jaan…
-
Kuraator Reet Margi muuseumidest ja erakogudest tööde leidmise oskus on tähelepanu väärt. Hääbunud ja katkenud jälgedest on komponeeritud mõjus üldpilt, mis aitab täpsustada vikerlaste tegutsemisringi ning pakub avastusi ka teadjamatele. Kujunduslikult on näitus traditsiooniline, lastes piltidel endil kõneleda. Lisatekstide ja fotode abil oleks ehk saanud nähtavat kunstilugu liigendada ning täiendada: tahaks ju rohkem teada hakkajatest kunstiõppuritest, kes tundsid sõja-aastail vajadust kunsti uuendamiseks jõud ühendada. Igal juhul…
-
Adamson-Ericu muuseumis on juba mõnda aega avatud imemaise nimetusega näitus „Maakivi eesti ehtekunstis”. Kivi, kas hinnalisem või vähem hinnalisem, on läbi aegade olnud ehtekunsti kunstilise kujunduse peaaegu lahutamatu osa. Ta annab ehtele sära, veetluse, mängulisuse, ka sisulise, sümboolse ning kaitsva tähenduse. On ju igal kivil oma tekkelugu, elu, karakter, vaimsus. Eesti maakivi väljendab eelkõige meie sünnimaa tekkelugu, see on ka meie rahva lugu. Maakivis on eesti…
-
Esmalt on Eesti monoliitne pidulik pühadus. Selle teema vähem või rohkem iroonilise esitusena esinevad pea kõik eksponeeritud tööd. Kõige otsesem on teemapüstitus loomulikult Kristina Normani pronkssõdurit käsitlevas videos „Monoliit”. Formaalse pühadusena käsitleb eestlust ka Flo Kasearu installatsioon „Eesti skulptuur” (aktsiooni dokumentatsioon 2007) ja video „Mulgi reisid” (2007). Normani ja Kasearu videosid lähendab ühine rõivasümboolika. Normani filmis jäävad ära uhutud skulptuurist järele just saapad. Taotluslikult või juhuslikult…
-
aaehitus moodustab omaette peatüki Nõukogude Eesti arhitektuuris. 1950. aastate teise poole põllumajanduse reformide järel saavutati majanduslik stabiilsus ning hakati hoogsamalt välja ehitama kolhooside ja sovhooside tootmisbaase. Maaehituse edendamiseks võttis NLKP 1955. aasta jaanuaripleenum vastu otsuse hakata looma kolhoosidevahelisi ehituskoondisi (KEK). 1962. aastal moodustati KEKide tegevuse koordineerimiseks vabariiklik keskorgan Eesti NSV Kolhoosidevaheliste Ehituskoondiste Vabariiklik Nõukogu (EKE VN). Lühikese ajaga kujunes KEKide süsteem maaehituses juhtivaks ning 1960. aastate…
-
Rael Artel: Kui miski toimub teist korda, võib öelda, et „on kujunemas tavaks”: veebruar on „Public Preparation’i” („Avalik ettevalmistuse”) tiimile „Translocal Express’i” („Translokaalse ekspressi”) kuu. Kui eelmisel aastal keskendusime peamiselt lokaalsele ja transnatsionaalsele kunsti- ja kuraatoripraktikas ning kunstiinstitutsioonide töös, siis tänavusel seminaril alapealkirjaga „Jubilee Edition” („Juubeli väljaanne”), on meil erilise vaatluse all kaasaegse kunsti ja natsionalismi suhted. Oleme nupu sellele kanalile keeranud tegelikult mitmel põhjusel: esiteks…
-
Rael Artel: Kogu caucus’e protsessi, kus iga päev toimus paar ettekannet-workshop’i, lisaks veel kõigile avatud nädalavahetuse seminarid, on võimatu ammendavalt vahendada. Seepärast võiksime ehk keskenduda kõige huvitavamatele esinejatele. Mulle isiklikult tundus kõige sisukam türgi kunstiajaloolase, kriitiku ja Goldsmithsi kolledži doktorandi Erden Kosova ettekanne türgi kaasaegsest kunstist, eriti „plahvatusohtlike” teemadega tegelevatest kunstnikest ning nende retseptsioonist 1990ndate keskel ja nn teise lainena viimastel aastatel. Sekulaarsele Euroopale nii edumeelsena…
