-
Võidutööl „Art Plaza” on olemas XXI sajandi kunstikõrgkooli seisukohalt üks kõige olulisem aspekt: see on paindlikkus, võime transformeeruda. Selle sajandi kunstiakadeemia ei eelda jäika struktuuri, vaid peaks olema paindlik oma ülesehituselt, sisaldama valmidust muutuda aktuaalsete kunstivoolude taktis. Otsisime hoonet, mille sees oleks võimalik luua kunsti ning mis muutuks loomeprotsessis ise loodava kunsti osaks. Oma avangardistliku olemusega pakub „Art Plaza” just seda. Seesmiselt keerlev spiraalis liikuv elu,…
-
Meie kaasajal ei saa kunstnike loomeperioode jaotada enam näiteks sinisteks ja roosadeks, pigem on aegu, kus tegeletakse rohkem isiklike asjadega, ja teisi, kus tuntakse huvi ühiskondlike protsesside vastu. Raidpere on praegu igatahes selles teises faasis, sest kõik tööd on fokuseeritud pigem avalikku sfääri: linnaruumi, ühiskondliku formatsiooni ja kaunite kunstide suhetele.
Ainsaks sotsiaalse kunsti kvaliteedigarantiiks on siiski isiklik suhe kõnealuste teemadega, vastasel korral on tulemuseks lihtsalt kehv dokumentalistika.…
-
5. aprillil läks Berliinis lahti kaasaegse kunsti biennaal (bb5), üldpealkirjaga „When things cast no shadows” („Kui asjad ei heida varju”. ) Üritus toob Berliini kokku mitmest rahvusest ja põlvkonnast kunstnikke, kelle teosed on pillutatud laiali mitmele poole lähiminevikus rangelt jagatud linnaruumi. Biennaali ürituste programm on jagatud päevaseks ja öiseks. Päeval näeb enamasti ligi poolesaja kunstniku spetsiaalselt biennaaliks valminud teoseid, millele öine biennaaliprogramm (pealkirjaga „Mes nuits sont…
-
Ma olen kunstiröövel. Ükspäev sain telefonikõne ühelt tuttavalt, kelle nime ma ei sooviks teatavatel põhjustel mainida. Pakkumine oli järgmine – püstirikas klient tahab endale Valev Seina maali „Punase näoga kuninganna”. Kuna kunstnik pole oma tööd soostunud loovutama, paluti minul maali kohaletoimetamine enda peale võtta. Kuna tasu oli korralik, ei hakanudki ma kõhklema. Imestama pani mind vaid Valev Seina nimi. Ma olen kunstiröövidega tegelenud juba pikemat aega…
-
LEEDU NOORTE KUNSTNIKE näitus „Down the Rabbit Hole (Meeting the Familiar)” („Sügaval jäneseurus. Kohtumine tuntuga”) Rael Arteli galeriis Tartus kuni 20. IV.
Rael Arteli Tartu galerii näitustel on kindel laad (nagu vanasti öeldi): näidatav kunst on rõhutatult impersonaalne, tekstikeskne, enamasti „moodsate” vahenditega (foto, video, ksero, print) teostatud, sageli sotsiaalse kallakuga ning puhtesteetilistest kategooriatest minimaalselt hooliv.
Leedu kunstil on omad traditsioonid. Enamasti on Leedu kunst olnud romantiline ja…
-
Lubadused, milles, olgem ausad, peitub vist pea kõigi graafikale pühendunud inimeste salahirm oma meediumi üldhuvitavuse pärast. Maal on vist permanentselt „just pagendusest tagasi tulnud” staatuses – hõisatakse ju iga natukese aja tagant, et maalikunst on tagasi ning parem kui kunagi varem. Olgu siis tegemist ei tea mitmenda hüperrealismi või ekspressionismi lainega või kontseptuaalse maali taas-taastulekuga. . . . Ja skulptuur on loomulikult praegu ülimalt moes. Kuid arvestades leedu graafika…
-
Nimetatud artiklis on juttu sümptomist ehk õpilaste ebateadlikkusest, mina peatun nende sümptomite põhjustel ehk mis takistab õpilastel tunda ennast harjunult, asjatundlikult ja turvaliselt Kunstihoones, galeriis või Kumu V korrusel. Kõnelen ja püüan lahendusi pakkuda positsioonilt, mis koondab mu kolme peamist tegevusvaldkonda: Vanalinna hariduskolleegiumi kunstiharu kunstiajaloo õpetaja, EKA lektor ning kaasaegse kunsti kuraator. Toon näiteid sügisel toimunud noorte kunstnike biennaalilt, kus tutvustasin näitust ja sageli äärmiselt kaasaegseid…
-
Arhitektide Liidu seenioride sektsiooni loomisest on möödas kümme aastat. Seenioride sektsiooni aktiiv kogunes arutelule, tegi sektsiooni põhimääruse, arhitektide liidu eestseisus kinnitas selle seejärel 1998. aasta mais.
Eakate arhitektide grupp käis varemgi koos, tookord veteranide nime all. Need kokkutulekud olid küll kohvitassi-jututubade moodi. Erialaste teemadega oli vähe tegemist ja see hakkas pikkamööda häirima. Tekkiski mõte, et kuna arhitektide liidu põhikirja järgi on võimalik oma sektsioon luua, siis teemegi…
-
Viimsi Püha Jaakobi kirikus on välja pandud kümme pilti Siim-Tanel Annuse sarjast „Merekarbid” ning kolm pilti sarjast „Kasvamise võlu”, kus kujutatud oksi kui koralle. Martin Aunini ja Erkki Ristoja projekteeritud ning 2003. aastal alustatud kirik ehitati kindlaks kantsiks, mille seinad jaksavad kanda Siim-Tanel Annuse dolomiiditolmust kasvatatud reljeefmaale. Sellega saab täis üks ring tema loomingus. Siim-Tanel Annus on ehitanud paetolmu pastast taevakehasid, torne taevasse ja keharakkusid. Lõpuks…
-
Õpilaste kontakt kaasaegse kunstiga on väga kehv. Õppekavas ei pöörata praegusele kunstile tähelepanu ning ka sellesisulisi muuseumiprogramme pole just väga palju. Ometi võiks just kunst olla vahend, millega pöörata noorte ja laste tähelepanu ka neid puudutavatele probleemidele ning panna nad mõtlema ning nägema ennast ja maailma laiemalt.
Programme läbi viies selgus, et paljude laste jaoks oli see esimene näitusekülastus üldse. Rääkimata sellest, et Kunstihoone olemasolust teadsid…
