-
Vahel on Andres Tali mõelnud loomingulisest puhkusest kodulinnas Tallinnas: õhtul end mõnes hotellis sisse kirjutada, numbritoa voodil lesida, telekanaleid klõpsutada, puhvetiõlut rüübata, järgmisel hommikul munapudru ja vorstikestega einestada, kohvi juua, linna peale pildistama minna.
Valgus! Valgus hingetunnelite lõpus. Ei, mitte lõpus. Hoopis kaevult pea kohal libiseb ühtäkki malmkaas. Reisibüroo teller juhatab redeli juurde, stjuardess teeb tõusu mugavaks, tolliametnik valgustab luugist saabuja pealaest jalatallani läbi. Võõra maailma…
-
Pforzheimi kullassepakooli õppima sattus Karl Fritsch juhuslikult, edasised õpingud Müncheni kunstiakadeemias Hermann Jüngeri ja Otto Künzli käe all oli juba tema teadlik valik. Mõlemad professorid on tuntud uue ehte apologeetidena, Hermann Jüngeri 1960. aastate ehetel reflekteerusid Bauhausi ideed, tema hilisemad ehted olid aga välja mõeldud nii, et loomisprotsessis osales ka ehte kandja, kui ta koloreeritud metallist erinevaid geomeetrilisi kujundeid oma soovi järgi peene kuldtraadi külge lükkis.…
-
Pole vist kahtlust, et Firenze on Vana Maailma kõrgaegade kullassepakunsti üks väärikamaid kantse. Linna rikkuse ja renomee kinnistasid keskajal ja renessansis lisaks pankuritele just kullassepad ning siidi- ja tikandimeistrid, kes tänu Medicite metseenlusele said võimaluse pühenduda loomingule. Kullassepakunst Toskaana maakonnas, mille pealinn Firenze on, tugines omakorda etruskide pärandile, nende kullatööd on saladuseks jäänudki.
Tänagi on Firenze kullast läbi immutatud. Lõunamaalastel on suhe kullaga traditsiooniliselt teistsugune kui meil…
-
Tartu Kunstimajas oli aprillis väljas nende ühisloo (kui ikkagi jääda sünteesi juurde) esimene peatükk „Kaks”, nüüd on Tallinnas siis teine peatükk „Esinev mees”. Esimene peatükk oli küll planeeritud Tallinna ja seejärel pidi see (eks ikka pisut kohendatult uut ruumi, publikut ja muid asjaolusid silmas pidades) rändama Tartusse. Igal juhul praegust ajalist loogikat silmas pidades ei oleks „Esinevale mehele” saanud järgneda „Kaks”, sest üks mis päris kindel:…
-
Aastatagustel pronksiööde-järgsetel kevadhommikutel jalutas Tallinna tänavail väike habras naine ja korjas kottidesse klaasikilde. Linnatranspordi purustatud ootepaviljonidest olid saanud üleöö säravad klaasikildudest kuhilad. Bussipeatustes ootajad, niisama vaikseks jäänud, nagu kogu Tallinn neil hommikutel, aitasid kunstnikul koguda suurel hulgal purustatud kvaliteetklaasi. Tänaseks on neist klaasitükkidest saanud mosaiiksed naisfiguurid. Läbipaistev epoksüüdvaik ja skulptoritöö on jäädvustanud need kurvad hommikud tähenduslike kunstiteostena.
Hille Palm (1941) on loonud skulptuure 1970. aastate algusest.…
-
Kiwa kureeritud „1 error 1 reaalsus”, noore kunsti näituseprojekt Vaala galeriis, on järjekordne põhjendusega varustatud noore kunstimoe kollektsioon, katse tuua esile midagi, mis ühendab uut kunstnike põlvkonda. Sellised väljaastumised on alati intrigeerivad, niisiis küsin kuraatorilt konkreetsete tööde, nende autorite ning kogu ideoloogilise taustsüsteemi kohta lähemalt.
Loore Emilie Raavi töö „Järgmine põlvkond” on näituse üks sümpaatsemaid: installatsioon suurtest kaitsevärvi munadest. Siiras teos, meeldejääv visuaalne ja tähenduslik kujund (kas…
-
Aga põhikava parim omadus oli kiirus ja kompaktsus. 5–15 minutit pikad osad järgnesid üksteisele vahetpidamata ja see oli tore. Mis sest, et mingist lubatud „ühendatud suurvormist” polnud piuksugi. Esineti enamasti publikust kaugel kõrgetel rõdudel. Rokkivam (muusikaliselt) osa koosnes peamiselt kahest end primaarsele tasemele viinud plikadebändist Plixid ja Miip ning kolmest nn elektropunkartistist (Kap Bambino, Kania Tieffer, Chungin). Esimesed on hakanud paremini mängima ja see on halb:…
-
Vilunud jutustajana alustab kunstnik efektse motiiviga, mida nimetab Bermuda riiuliks, ja kunstiteose (seeria) loogika seisukohalt töötab see suurepäraselt. Sellegipoolest ei jää tähelepanelikult vaadates märkamata, et esimese korruse väljapaneku (näitus jaguneb loomulikult ja sisuliselt I korruse ja keldri väljapanekuks, mis väljendavad isiklikku ja universaalset sõnumit; nagu öeldud, need põimuvad omavahel) keskseks kujundiks on muidugi see hirmus, kolisev, agressiivne rong/auto, mis tungib väljast sisse, peaaegu et vaiksesse tuppa,…
-
Michel Foucault’le omistatakse kaasaegses teoreetilises mõttes omamoodi klišeeks muutunud arusaama kehast kui kultuurikirjutuse pinnast. Foucault vaatleb keha võimusuhete haarde kaudu, mis seda märgistab, treenib, piinab, toiminguid sooritama ja teatud tseremooniates osalema ja signaale saatma sunnib. Feministlik kultuuriteoreetik Susan Bordo, kes Foucault mõtteraamistikule toetudes on uurinud mitmesuguseid naise keha kultuurilisi konstruktsioone XX sajandil, toob aga välja, et naiselikkuse, ilu ja naise seksuaalsuse sotsiaalse konstrueerituse teema oli juba…
-
Antiik-Kreeka kunstis olid mütoloogilised olendid, monstrumid, poolinimesed ja poolloomad tavapärane ainestik. Brasiillane Milton Montenegro on üks nendest kunstnikest, kes on saanud inspiratsiooni legendidest, Vana-Kreeka jumalatest ning kujutanud digitaalfoto montaaži abil poolinimesi ja -loomi. Mida tähendavad sellised töötlused biotehnoloogilisest seisukohast? Teame, et keskajal tehti anatoomilisi uuringuid väärarenguga inimeste peal. Sellised katsed viidi läbi toonastes laborites ilma tuimestuseta. Tänapäeval on arvutiprogramme, kus inimgenoomi abil on võimalik saada samalaadseid…
