-
Aastatagustel pronksiööde-järgsetel kevadhommikutel jalutas Tallinna tänavail väike habras naine ja korjas kottidesse klaasikilde. Linnatranspordi purustatud ootepaviljonidest olid saanud üleöö säravad klaasikildudest kuhilad. Bussipeatustes ootajad, niisama vaikseks jäänud, nagu kogu Tallinn neil hommikutel, aitasid kunstnikul koguda suurel hulgal purustatud kvaliteetklaasi. Tänaseks on neist klaasitükkidest saanud mosaiiksed naisfiguurid. Läbipaistev epoksüüdvaik ja skulptoritöö on jäädvustanud need kurvad hommikud tähenduslike kunstiteostena.
Hille Palm (1941) on loonud skulptuure 1970. aastate algusest.…
-
Michel Foucault’le omistatakse kaasaegses teoreetilises mõttes omamoodi klišeeks muutunud arusaama kehast kui kultuurikirjutuse pinnast. Foucault vaatleb keha võimusuhete haarde kaudu, mis seda märgistab, treenib, piinab, toiminguid sooritama ja teatud tseremooniates osalema ja signaale saatma sunnib. Feministlik kultuuriteoreetik Susan Bordo, kes Foucault mõtteraamistikule toetudes on uurinud mitmesuguseid naise keha kultuurilisi konstruktsioone XX sajandil, toob aga välja, et naiselikkuse, ilu ja naise seksuaalsuse sotsiaalse konstrueerituse teema oli juba…
-
Antiik-Kreeka kunstis olid mütoloogilised olendid, monstrumid, poolinimesed ja poolloomad tavapärane ainestik. Brasiillane Milton Montenegro on üks nendest kunstnikest, kes on saanud inspiratsiooni legendidest, Vana-Kreeka jumalatest ning kujutanud digitaalfoto montaaži abil poolinimesi ja -loomi. Mida tähendavad sellised töötlused biotehnoloogilisest seisukohast? Teame, et keskajal tehti anatoomilisi uuringuid väärarenguga inimeste peal. Sellised katsed viidi läbi toonastes laborites ilma tuimestuseta. Tänapäeval on arvutiprogramme, kus inimgenoomi abil on võimalik saada samalaadseid…
-
Žüriiliikmeid hämmastas autorite selge seisukoht, mida on väljendatud väga ilmekalt. /—/ Sissepääs ja avalikud tsoonid – kohvik, söökla, black box ja muud esimese korruse ühispinnad – on hästi paigutatud ning selge plaaniga. Tallinna kesklinnas ei ole sellega võrreldavat hoonet ei funktsionaalsuse ega ka spetsiifilise ilmestuse poolest.
Negatiivne
Peamisele ühes ruumis koostoimimise mõttele räägib teataval määral vastu osakondade paigutamine eraldi kuupidesse. Osakondade reorganiseerimisel võib tekkida ruumide ümberorganiseerimisega…
-
Max Norman + Christian Saldert + jt = Fienden. Nende kreedo on nihilistlik: „Fiendeni (ehk vaenlase, nagu see kaubamärk tõlkes kaduma läheb) leiutasid, õieti konstrueerisid igavesed lapsed. Sellest ajast peale, viie-kuue aasta jooksul, on see võtnud mitmesuguseid vorme, mõnikord isegi laiali lagunenud. Selle kaubamärgi kõik avaldused võib taandada ühele ja samale põhituumale: nimelt Eimillelegi.
Meie arvates ei ole teist teed ootustele vastu tulla kui neist mitte välja…
-
Traditsioonide ümbermõtestamise võimalust ja vajalikkust tabame ka Vasarely pürgimustes taaselustada koos 1960ndate geomeetrilise abstraktsionismi kõige uuemate saavutustega ka 1920ndate moodsa kunsti püüdlusi.
Tänapäeval, kui tegelikkus üha enam virtualiseerub ning inimesed kaotavad pidepunkti maailmas orienteerumiseks, on erakordselt aktuaalne ka probleemiasetus, mis tõstatab koos tehniliste lahenduste radikaalse uuendamisega küsimuse ka sellega seonduvatest eetilistest probleemidest.
Uue tähestiku loomine
1960ndatel sõnastas Vasarely oma tõekspidamised uuest kunstikeelest, kus tähed vastavad põhilistele geomeetrilistele…
-
Žürii leiab, et „Art Plaza” on esitatud võistlustöödest kõige parema arhitektuurse kontseptsiooniga, elegantse välisilmega ning inspireeriva siseruumiga. Projekt on veetlevalt lihtne, samas kütkestavalt nüansirikas.
Otsuse langetamisel pidas žürii oluliseks projekti jätkusuutlikkust: „Art Plaza” plaane on võimalik tehnoloogiliselt paindlikult muuta, konstruktiivse loogika tõttu saab vajadusel kasutada erinevaid lahendusi. Samuti on „Art Plaza” projekt pikas perspektiivis üks soodsamate ehitus- ja halduskuludega.
Autorid on julgelt eiranud võistlustingimustes hoonemahtude paigutamiseks…
-
Võidutööl „Art Plaza” on olemas XXI sajandi kunstikõrgkooli seisukohalt üks kõige olulisem aspekt: see on paindlikkus, võime transformeeruda. Selle sajandi kunstiakadeemia ei eelda jäika struktuuri, vaid peaks olema paindlik oma ülesehituselt, sisaldama valmidust muutuda aktuaalsete kunstivoolude taktis. Otsisime hoonet, mille sees oleks võimalik luua kunsti ning mis muutuks loomeprotsessis ise loodava kunsti osaks. Oma avangardistliku olemusega pakub „Art Plaza” just seda. Seesmiselt keerlev spiraalis liikuv elu,…
-
Võistluse läbiviimise käigus see küsimus juba laekus – kui rangelt tuleb hooneümbrikust kinni pidada? Võistluse korraldajad vastasid kõigile küsijatele (nii osavõtjaile kui ka otsuselangetajaile – R. V.), et põhimõtteliselt tuleb sellest kinni pidada, kuid kui arhitektid on piisavalt julged, et seda eirata, ning on sealjuures niivõrd loovad, et selle tagajärjel saab linn hoone, mis linna märgatavalt rikastab, võib nendest ka mööda minna. See on riskiga seotud…
-
Jean-François Lyotard märgib oma raamatus „The Postmodern Condition: A Report on Knowledge” („Postmodernismi tingimus: teadmiste aruanne”), et suure narratiivi allakäiku võib jälgida kui kõiksugu tehnikate ja tehnoloogiate II maailmasõja järgse suure õitsengu tulemust, mis nihutas rõhu lõppeesmärgilt teole endale. Arhitektuuris väljendus see lihtsustatult öeldes arengus konstruktsiooni tehnitsistliku esteetika väärtustamisest kuni konstruktivismi viljelemiseni konstruktsiooni enda pärast.
Louis Kahn koos Burkminister Fulleriga, saanud mõjutusi 1950ndate alguse historitsismist, jõudsid oma…
