-
Orlan on alati kunstiavangardi kuulunud. Ilma tegi ta ka siis, kui keskikka jõudes oma välimust kujundama hakkas. Tuimesti tõhus kasutamine võimaldas tal operatsioonide ajal kavandada lõikeid koos kirurgiga. Materjalideks olid oma nägu operatsioonisaalis ja näod mälupiltides. Ta rõhutas, et ta ei pea lõikuste eesmärgiks enese ilustamist. Ma sain asjast aru nii, et tema lõikuste eesmärgiks on ideaalide otsing ja teostamine. Ideaal eelkõige teatud konservatiivse, muutumatu ja…
-
Võrdlemisel on oma head ja halvad küljed. Head küljed saavad esile kerkida üksnes siis, kui ühtki võrdlusalustest ei seata väärtuslikkuse mõõdupuuks ega tapeta normatiivsusega omapära võrseid. Kunstiteadlased isegi on aastakümneid pööranud kunstiajaloos tähelepanu ainult uuele (avangard) ja keskpunktis olevale (metropol). Kunstiajalugudest lülitati välja Euroopa äärealad, naiskunstnikud, kunsti populaarsed ja rahvalikud vormid, fotograafia jpm. Eestis, kus kunagi pole sündinud ühtki kunstiliikumist, peaks olema eriti arusaadav, kuivõrd suhtelised…
-
„Soovida oleks, et igast Eesti- ja Liivimaa kihelkonnast üks meeste- ja teine naesterahvas riietes ilmuks ja võimalikult ka vanad inimesed, seega jäeks ühes riietega ka Eesti rahvast näolaad alale,” – nõnda kirjutas XIX sajandi lõpul Tallinna fotograaf Heinrich Tiidermann. Eesti maarahvast pildistati aga varemgi.
Varaseimad fotod eestlastest pärinevad juba 1840. aastatest, kuid siis sattusid kaamera ette vaid saksaliku elu- ja rõivalaadi omandanud eesti päritolu haritlased, vaimulikud, arstid,…
-
Vahel on Andres Tali mõelnud loomingulisest puhkusest kodulinnas Tallinnas: õhtul end mõnes hotellis sisse kirjutada, numbritoa voodil lesida, telekanaleid klõpsutada, puhvetiõlut rüübata, järgmisel hommikul munapudru ja vorstikestega einestada, kohvi juua, linna peale pildistama minna.
Valgus! Valgus hingetunnelite lõpus. Ei, mitte lõpus. Hoopis kaevult pea kohal libiseb ühtäkki malmkaas. Reisibüroo teller juhatab redeli juurde, stjuardess teeb tõusu mugavaks, tolliametnik valgustab luugist saabuja pealaest jalatallani läbi. Võõra maailma…
-
Pforzheimi kullassepakooli õppima sattus Karl Fritsch juhuslikult, edasised õpingud Müncheni kunstiakadeemias Hermann Jüngeri ja Otto Künzli käe all oli juba tema teadlik valik. Mõlemad professorid on tuntud uue ehte apologeetidena, Hermann Jüngeri 1960. aastate ehetel reflekteerusid Bauhausi ideed, tema hilisemad ehted olid aga välja mõeldud nii, et loomisprotsessis osales ka ehte kandja, kui ta koloreeritud metallist erinevaid geomeetrilisi kujundeid oma soovi järgi peene kuldtraadi külge lükkis.…
-
Pole vist kahtlust, et Firenze on Vana Maailma kõrgaegade kullassepakunsti üks väärikamaid kantse. Linna rikkuse ja renomee kinnistasid keskajal ja renessansis lisaks pankuritele just kullassepad ning siidi- ja tikandimeistrid, kes tänu Medicite metseenlusele said võimaluse pühenduda loomingule. Kullassepakunst Toskaana maakonnas, mille pealinn Firenze on, tugines omakorda etruskide pärandile, nende kullatööd on saladuseks jäänudki.
Tänagi on Firenze kullast läbi immutatud. Lõunamaalastel on suhe kullaga traditsiooniliselt teistsugune kui meil…
-
Kiwa kureeritud „1 error 1 reaalsus”, noore kunsti näituseprojekt Vaala galeriis, on järjekordne põhjendusega varustatud noore kunstimoe kollektsioon, katse tuua esile midagi, mis ühendab uut kunstnike põlvkonda. Sellised väljaastumised on alati intrigeerivad, niisiis küsin kuraatorilt konkreetsete tööde, nende autorite ning kogu ideoloogilise taustsüsteemi kohta lähemalt.
Loore Emilie Raavi töö „Järgmine põlvkond” on näituse üks sümpaatsemaid: installatsioon suurtest kaitsevärvi munadest. Siiras teos, meeldejääv visuaalne ja tähenduslik kujund (kas…
-
Aga põhikava parim omadus oli kiirus ja kompaktsus. 5–15 minutit pikad osad järgnesid üksteisele vahetpidamata ja see oli tore. Mis sest, et mingist lubatud „ühendatud suurvormist” polnud piuksugi. Esineti enamasti publikust kaugel kõrgetel rõdudel. Rokkivam (muusikaliselt) osa koosnes peamiselt kahest end primaarsele tasemele viinud plikadebändist Plixid ja Miip ning kolmest nn elektropunkartistist (Kap Bambino, Kania Tieffer, Chungin). Esimesed on hakanud paremini mängima ja see on halb:…
-
Vilunud jutustajana alustab kunstnik efektse motiiviga, mida nimetab Bermuda riiuliks, ja kunstiteose (seeria) loogika seisukohalt töötab see suurepäraselt. Sellegipoolest ei jää tähelepanelikult vaadates märkamata, et esimese korruse väljapaneku (näitus jaguneb loomulikult ja sisuliselt I korruse ja keldri väljapanekuks, mis väljendavad isiklikku ja universaalset sõnumit; nagu öeldud, need põimuvad omavahel) keskseks kujundiks on muidugi see hirmus, kolisev, agressiivne rong/auto, mis tungib väljast sisse, peaaegu et vaiksesse tuppa,…
-
Tartu Kunstimajas oli aprillis väljas nende ühisloo (kui ikkagi jääda sünteesi juurde) esimene peatükk „Kaks”, nüüd on Tallinnas siis teine peatükk „Esinev mees”. Esimene peatükk oli küll planeeritud Tallinna ja seejärel pidi see (eks ikka pisut kohendatult uut ruumi, publikut ja muid asjaolusid silmas pidades) rändama Tartusse. Igal juhul praegust ajalist loogikat silmas pidades ei oleks „Esinevale mehele” saanud järgneda „Kaks”, sest üks mis päris kindel:…
