-
Mulle meeldib idee, kuidas graafilise disaini abil saab ka sisulises plaanis midagi teostada, isegi muuta pealtnäha nähtamatul moel ning lihtsate ja odavate vahenditega. Barbara Hahni ja Christine Zimmermanni mahukas infograafika raamat jättis esmamuljel küllaltki segase mulje. Lähemal vaatamisel aga selgus, et kõik on ülimalt paigas, süstematiseeritud ja arusaadav. Nii vormiliselt kui sisult oli teost huvitav lehitseda. Äärmustesse kalduv kuupäevastatistika, kuigi selleks pole kasutatud diagramme, teeb sellest…
-
Kui pikk on Riia Kunstiruumi ajalugu?
Riia Kunstiruum avati 11. jaanuaril, näitusesaali esimene kunstiline juht on aga selle projekti kallal tööd teinud 2003. aastast.
Kes on selle institutsiooni asutanud?
Riia Kunstiruumi on asutanud Riia linnavalitsus. Linnavalitsuse alla kuulub Riia Kultuuriagentuur, mis ühendab omakorda Riia Kunstiruumi, kino Rīgat ja Riia juugendkunsti keskust (Riga Art Noveau Centre).
Millised on teie galerii näitusepoliitika põhimõtted?
Me kuulutame neli korda aastas välja avaliku konkursi…
-
Riiga Joonase näituse avamisele sõites ei lootnud ma leida sealt midagi üllatavat. Olen kõiki tema töid näinud eri olekus ja erinevatel näitustel. Üllatuslikult oli esimene mulje näitusest siiski üllatav. Nii tema monumentaalmaalid, keskmise suurusega altarimaalid kui ka pisikeste piltide seeriad, samuti installatsioonid asetusid kuidagi uuel moel oma kohale tervikus.
Nimetan Joonase mõnesid maale altarimaalideks, see tundub kuidagi kõige sobivam žanrimääratlus, kuigi ükski pühakoda neid tellinud ei…
-
Ümarlaua moderaator, projekti üks kuraatoritest Ilja Sundelevitš juhatas arutelu sisse mõistulooga, millel pole küll ajaloolist tõepõhja, kuid millel on oma iva sees. Nimelt kunagi ennemuistsel ajal otsustas kristlik kirik juudid Roomast välja saata. Viimaks oli paavst nõus, et kui rabi jääb dispuudis peale, siis võib juudi kogukond Rooma edasi jääda, muidu mitte. Kuna puudus aga ühine keel, otsustati üldmõistetava viipekeele kasuks. Kuid ka viipekeel osutus spetsiifiliseks…
-
Kontakt ja külastaja osalus olid kesksed näituse toimimises. Nagu enamiku kaasavate kunstiprojektide puhul on siingi tugevalt hägustunud vaataja positsiooni piirid. Katrin Kivimaa pööras ühes vestluses tähelepanu sellele, et paljudel aktivismiga seotud kunstiprojektidel ei ole publikut traditsioonilises tähenduses, sest nende projektide eesmärk on teha osalusest töö keskne telg. Kunstnik on sellistes projektides pigem vahendaja ja olukorra suunaja, kui autoritaarne loojafiguur. Näiteks Viini kunstnike rühmitus WochenKlausur teostas mitmeid…
-
See artikkel on „Diverse Universe’il” tekkinud mõtete ja seal peetud vestluste tulemus, sündinud tänu esitatud kunstile, esinenud kunstnikele, organisaatoritele, festivali energiale tervikuna.
John von Neumanni ja Oskar Morgensterni 1944. aastal avaldatud raamatus „Mänguteooria ja majanduslik käitumine” („Theory of Games and Economic Behavior”) on põhjendatud inimeste käitumist situatsioonis, kui konkureeritakse üksteisega ja kui ühe edu sõltub sellest, mida teine teeb. Väidetavasti panustas LKA sellesse uuringusse, et saavutada…
-
Vaala näitus „Nemad, kes laulsid” pakkus väärika paariku eelmise aasta Linnagalerii „Positsioonide” väljapanekule. Nende vahele jäänud „Encore” sügisel Hobusepea galeriis oli aga mõnevõrra üllatus: kõik vanad tööd, tihti veel näituseaegses korralikus raamistuses, olid kuhjatud keldrisse. See mõjus pretensioonika piiritõmbamisena oma senise ja tulevase loomingu vahele, tuleviku-lubadusena ja nüüd, Vaala näituse järel, on selge, et „Positsioonide” sari jäi juba siiapoole piirjoont.
Tundub, et kui Muravskaja jääb oma…
-
Kuigi suured feministliku kunsti retronäitused on viimastel aastatel edukad olnud nii Ameerika Ühendriikides, Euroopas kui Hiinas, on selge, et feministlik kunst ei ole kivistunud võtete kogum, vaid aja-, koha- ning olukorratundlik visuaalne reageering. Ehk ka iseenda pidev dekonstruktsioon ja ümbertõlgendamine. Seda on tõestanud „Prologue’i” ürituste sari, mis loodetavasti võimalikult paljusid Eesti feministlikult mõtlevaid kunstnikke kaasa haarates toimub järgmisel sügisel ka Tallinnas, sellest kõneleb ka praegu Berliinis …
-
Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellele seekordne Berliini biennaal väga meeldiks. Ei ole teinud küll selles osas põhjalikku uuringut, aga selleks ei ole ka erilist vajadust. See biennaal lihtsalt ei saa eriti kirgi ärgitada. Miks, seda soovin siinkohal pikemalt lahata. Tegelikult oli mu enese esmamulje pigem kirglik ja negatiivne. „Kuningas on alasti”-laine lõi korraks üle pea. Asja üle pisut mõeldes sain aga aru, et…
-
Kohtumisel kunstirahvaga oma teisel isikunäitusel Kadrioru lossis 1986. aastal tõdes Eerik Haamer: „Inimene ei kohane”. Ta mõtles, et võõrsil. See kõlas veenvalt. Ent ometi, ka kodumaal ei tarvitse inimene muutuvate oludega kohaneda, vananev inimene liiatigi. Väljakujunenud kunstnik osutub uute nähtuste suhtes sageli autsaideriks: kes imetletud veidrikuks – juhtum, mida kirjeldab John Fowles „Eebenipuust tornis” –, kes marginaalseks või hoopis unustatud suuruseks, nagu kas või Tamara de…
