-
Kuigi suured feministliku kunsti retronäitused on viimastel aastatel edukad olnud nii Ameerika Ühendriikides, Euroopas kui Hiinas, on selge, et feministlik kunst ei ole kivistunud võtete kogum, vaid aja-, koha- ning olukorratundlik visuaalne reageering. Ehk ka iseenda pidev dekonstruktsioon ja ümbertõlgendamine. Seda on tõestanud „Prologue’i” ürituste sari, mis loodetavasti võimalikult paljusid Eesti feministlikult mõtlevaid kunstnikke kaasa haarates toimub järgmisel sügisel ka Tallinnas, sellest kõneleb ka praegu Berliinis …
-
Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellele seekordne Berliini biennaal väga meeldiks. Ei ole teinud küll selles osas põhjalikku uuringut, aga selleks ei ole ka erilist vajadust. See biennaal lihtsalt ei saa eriti kirgi ärgitada. Miks, seda soovin siinkohal pikemalt lahata. Tegelikult oli mu enese esmamulje pigem kirglik ja negatiivne. „Kuningas on alasti”-laine lõi korraks üle pea. Asja üle pisut mõeldes sain aga aru, et…
-
Kohtumisel kunstirahvaga oma teisel isikunäitusel Kadrioru lossis 1986. aastal tõdes Eerik Haamer: „Inimene ei kohane”. Ta mõtles, et võõrsil. See kõlas veenvalt. Ent ometi, ka kodumaal ei tarvitse inimene muutuvate oludega kohaneda, vananev inimene liiatigi. Väljakujunenud kunstnik osutub uute nähtuste suhtes sageli autsaideriks: kes imetletud veidrikuks – juhtum, mida kirjeldab John Fowles „Eebenipuust tornis” –, kes marginaalseks või hoopis unustatud suuruseks, nagu kas või Tamara de…
-
Anna Marie Rockwell on sündinud 1980. aastal Californias. Kunstimaailmaga on ta seotud olnud juba sünnist saati: tema isa on maalikunstnik ja vanaema skulptor. Maalimist õppis Anna Marie Oregoni Portlandi Pacific Northwesti kunstikolledžis ja täiendanud on end Madridis ja Prantsusmaal Aix-en-Provence’is ning Pont-Avenis. Praegu elab ja töötab ta New Yorgis ning on maalimise asemel keskendunud installatsioonidele.
„Marcelilt Moostele” on Anna Marie Rockwelli ja ta noorema venna Marcel Rockwelli,…
-
„Osalesin performance’i workshop’il. Tegime Tel Avivi kaasaegse kunsti keskuses performance’eid. . . .”
„Mida tähendab performance?”
„See on nagu etendus ja samas ka mitte. See on mingi idee edasiandmine kehakeele abil. . . .,” üritan unega võideldes passikontrollile selgitada. Olen Tel Avivi lennujaamas ja kell on 1.30 öösel. On 6. mai ja järgmisel päeval saab Iisraeli riik 60 aastat vanaks. Tahan koju lennata, aga enne pean veel kaks korda oma seljakoti sisu lauale laduma…
-
See on kolleegide preemia, sest kuigi rahastajana ütleb oma sõna ka Tallinna linnavalitsus, langetatakse kollektiivne otsus kunstnike liidu volikogus: oma lemmikute promomise, vaidlemise ja lõpuks hääletamise teel. Ükskõik, kas kõik on tulemusega rahul või mitte, aga suure osa kunstnike eelistus tuleb Kristjan Raua preemia puhul välja küll. Ning Kristjan Raua nimi ei osuta mitte ainult meie õhukese kultuuri järjepidevusele, vaid manitseb seda järjepidevust austama, hoidma. Ning…
-
Eestit esindab akadeemia professorite ja õpilaste loomingut käsitleval põhinäitusel Müncheni Kunstihoones (Haus der Kunst) Kristjan Raud (1865–1943) joonistusega „Sügavik”. Raud õppis akadeemias aastatel 1901–1903 Wilhelm von Dietzi maaliklassis ja graafikat Peter von Halmi juures. Alles kujunemisjärgus vaadetega Kristjan Rauale avaldas sügavat mõju sümbolism, mille kinnituseks on ka seni vähe tuntud joonistus veevoogudesse vajujast. Eesti Kunstimuuseumi, Alfred Rõude kogusse kuuluv joonistus on dateerimata, ent ta valmimisaja võib…
-
Asi taandub mõtlemisele. Me võime jagada sõnu vasakusse ajupoolkerra ja kujundeid paremasse, aju on ikka üks. Maailm on elav ja huvitav tänu neile inimestele, kes keelduvad mõtlemast ainult ühe diplomeeritud, registreeritud ja litsenseeritud ajusektoriga. Aju on orkester ja selle asjaolu mahavaikimine on eneserõhumine, isikliku vabaduse mahamängimine. Ette ära öeldes, Enn Põldroos on renessanslik sürrealist.
Noore mehena, neli aastakümmet tagasi, pääses ta kunstnikele korraldatud Itaalia reisile ja…
-
Reet Varblane: Orlan on osav meedia püüdja. Eesti meedia, nii ajakirjandus kui ka raadio- ja televisioon jäi kõige paremas mõttes tema fenomeni lõksu. Asi pole sugugi meedia kergeusklikkuses või väheses kriitikameeles: suhtlemine meediaga, selle kaasatõmbamine kuulub Orlani ja iseäranis postidentiteedi strateegia(te) juurde. Nii mõnegi meie kunstniku meelest vääris tähelepanu just Orlani oma kuvandi müümise oskus. Kuid tõsiasi on seegi, et nii totaalselt saab müüa midagi, millel…
-
Orlan on alati kunstiavangardi kuulunud. Ilma tegi ta ka siis, kui keskikka jõudes oma välimust kujundama hakkas. Tuimesti tõhus kasutamine võimaldas tal operatsioonide ajal kavandada lõikeid koos kirurgiga. Materjalideks olid oma nägu operatsioonisaalis ja näod mälupiltides. Ta rõhutas, et ta ei pea lõikuste eesmärgiks enese ilustamist. Ma sain asjast aru nii, et tema lõikuste eesmärgiks on ideaalide otsing ja teostamine. Ideaal eelkõige teatud konservatiivse, muutumatu ja…
