-
Kell 19. Osa inimesi, keda on kujutatud suurel fotol, hakkab saali kogunema. Aktiivselt liiguvad-tegutsevad tuntud installatsioonikunstnik Erik Alalooga, Sandra Jõgeva personaalne assistent (Krista) Sokolova ja noor tegevuskunstnik Mai Sööt. Kaks viimast hakkavad pudeleid tühjendama ühte suurde (pesu)anumasse. Alalooga on tassinud saali suuri pudeleid, mille sees loksuvad leivatükid segamini veega.
Kell 19.19. Tartu Sensatsiooniline Kevadbänd koguneb lavale. Saal on 56 protsendi ulatuses inimestega täidetud. Seltskond koosneb peamiselt (erinevas…
-
EHALILL HALLISTE vaibanäitus „Loitsulilled” Vabaduse galeriis kuni 10. XII.
Vaade Vabaduse galerii aknast kutsub sisse astuma. Värvikasse ja sugestiivsesse maailma, kus kõik on ühtaegu omane ja turvaline ning samas üledimensioneeritud, isegi pisut võõristust tekitav oma aktiivsuses ja tähenduslikkuses. Omane ja turvaline on traditsiooniline vaibakunsti põimetehnika, väga korrektne ja efektitsevate viguriteta nagu ka rahvarõivaste käiste, tanude ja põlleservade lilltikand. Nüüd on nendelt bordüüriribadelt motiivid välja „kadreeritud”, suurendatud (nagu…
-
Näituse moto on „Uus ja noor”. Uus põlvkond on võimsalt esile tulnud, kuid teema ei ole peletanud eemale ka keskmise põlvkonna kunstnikke. Esindatud on Leedu, Läti, Eesti ja uustulnukana Soome klaasikunstnikud. Näitus on välja pandud neljas paigas: Kaunase keraamikamuuseumis, mis asub raekoja võlvitud keldrisaalides, A. Žmuidzinavičiuse muuseumis, kunstiakadeemia fuajees ning kommunikatsiooniajaloo muuseumis. Osaliselt viiakse ekspositsioon edasi Klaipėda kultuurikeskusesse (12. XII – 9. I 2009), Janina Monkutė-Marksi…
-
Enn Roosi ärakoristatud Vabastajate monument jääb kerkiva Vabadussamba taha kummitama kui vari, kuigi neil pole midagi ühist peale nime. Sellele vaatamata teenib ühe teisaldamine ja teise püstitamine poliitilist kapitali ühele ja samale valitsevale parteile olukorras, kus elu edenemisest poliitilist kapitali ei tule. Majanduslikku rammu ei jätku isegi krooni üleminekuks eurole. Ka nõukogulik ja turumajanduslik vabaduse ideaal ei kattu. Sarnasus on selles, et marksistlik vabaduse mõiste ehtis…
-
Näitusel eksponeeritud objektid on läbilõige arhitektuuritüpoloogiatest: elamud nii kortermajade, ridamajade, eramute, suvekodude kui ühiselamu näol, (üli)koolid, raamatukogu, muuseumid, kultuurikeskused, kontorihoone jne. Humoorikaks ekstravagantsuseks võiks pidada Suomenlinna kindluse avaliku tualeti lisamist Soome 25 parima ehitise sekka, kuid samas teeb relvituks ja paneb vaikima asjaolu, et säärase asutusega on Eesti käinud isegi Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Varasemaga võrreldes on märgatavalt tõusnud elamute osatähtsus, mis annab tunnistust kinnisvarabuumi lõppfaasis tärganud vajadusele…
-
Sellisest rea juhuste kokkusattumisest moodustunud teosekooslusest avaneval kitsal võrdluspinnal tunduvad eriti tähenduslikud teatud ühisjooned, kunstnike sarnased eelistused ja valikud, mis on ilmselt koolkondliku seose märk. Viimane mõjub seda kõnekamana, et maalikunstnikest poole väljapanekus esitatud teosed on valminud vabas läänemaailmas (põhiosas Rootsis) ja poolel surveaegses okupeeritud Eestis. Vanim teos, mille autoriks lühikeseks jäänud elukaarega Andrus Johani (1906–1941) on maalitud ajaloolisel murdeaastal 1940 ja uusim, mille maalinud kolleegidpallaslased…
-
Kokku on Keskküla maalinud umbes poolsada tööd, millest näitusel on eksponeeritud kakskümmend seitse. Kahtlemata tuleb selle eest tänada nii Eesti Kunstimuuseumi kui ka Tartu muuseumi, kes on välja laenanud pea kõik oma Keskküla teosed. Aga kindlasti oleks näitus hoopis vaesem, kui seal poleks viiest maalist koosnevat sarja „Bonnard’i tuba”, mis kuulub erakogusse. Kuraator Harry Liivranna kontseptsiooni realisatsioon poleks täiuslik, kui poleks olnud teineteisemõistmist kujundaja Andres Toltsiga,…
-
Paradoksaalsel moel sobib Mara KoppelLjutjuki näitus „Teisipäeviti” ülimalt Tartusse. Me kujutleme ju Tartut rahulikuma elutempoga linnana, kus tooni annab ülikool seal tudeerivate üliõpilastega, õpihimuliste ja maailma avastavate noortega. Just see koht, kus tehakse oma elu esimesed suuremad ja iseseisvad valikud, aga ka eksitakse. Armumine, armastatu reetmine ja kaotus. Ilus aeg, kas pole? Vabadus ja selle kuritarvitamine. Kas me saame reetmisest üle? Kas me usaldame veel? Kas…
-
Jaana Jüris on siiani teinud filmikunstniku tööd Marko Raadi, Kristiina Davidjantsi ja Priit Pääsukese filmidele ning stuudiokujundusi Eesti Televisioonis. Julguse tulla oma tööd iseseisvalt galeriisse tegema ja hoopis teiste tähenduse tekkimise mehhanismidega mängima andis kindlasti armastus Šveitsi installatsioonikunstniku Christoph Bücheli totaalsete ruumide ja Londoni Punchdruncki teatri absoluutsete lavastuste vastu.
Niisiis, kunstnik on pannud galeriiruumi nii loomulikult magamistuba teesklema, et vaatajal ei ole mingi küsimus hakata juba ette…
-
Kogumiku avaartikli on kirjutanud Krista Kodres. Sten Karlingi vaimse pärandi ja kitsamalt teose „Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland” („Renessansi ja baroki puunikerdus- ja tislerikunst Eestis”) kaudu visandab ta Eesti kunstiteaduse arengu möödaniku ja perspektiivi. Kodres rõhutab Karlingi rolli kunstiajaloo tõusmisel 1930. aastatel Eesti rahvusteaduste hulka ning Eesti kunstiajaloo lõimimisel Läänemere regiooni kunstiajalooga. Sealhulgas juhib Kodres tähelepanu asjaolule, et Eesti kunsti sotsiaalajalugu …
