-
Terje Ojaver on lähtunud oma videos (aga ka laiemalt kogu installatsioonis) Camus’ Sisyphose tõlgendusest, mis omakorda põhineb Homerosel. Sisyphos oli antiikmaailma üks targemaid ja ettenägelikumaid surelikke, kes ei näidanud üles erilist respekti ei jumalate ega ka inimeste vastu. Ta lobises välja Zeusi saladuse, kuigi tingimusel, et Asopos annab Korintose linnale vett. Ta pani surmatunnil mõtlematult oma naise armastuse proovile, kuid vihastas, kui naine sõnakuulelikuna ta käsku…
-
Tema soov ei olnud Titanicu 1912. aasta 15. aprilli ja Estonia 1994. aasta 28. septembri hukkumise kujutamisega taas meeli üles erutada. Tegelikult ei ole see tema eesmärgiks olnud mitte kunagi. Haavalakkumisrahuldus on meediaturu kaup, tõeline kunstnik selleni ei lange. Stuart Brisley elustas õnnetuste keskkonna nii täpselt kui see näitusesaali tinglikes oludes võimalik. Titanicu heli- ja valgusinstallatsiooni pealkiri „Touching Black Ice” („Puudutades musta jääd”) viitab maantee musta…
-
Neid, kes selle üle heameelt tunnevad, on tegelikult palju. Odavuse võidujooksu tulemus on käes. Sammas on püsti seisnud paar kuud ja uudised praagist ning ootamatutest vahejuhtumitest on täiesti igapäevased. Kuigi aastate pärast on tänased sanitaartööd unustatud, määrivad ka tänased kemplused sammast, meie ajalugu ja Vabadussõjas hukkunuid. Nukra sambasaaga õppetund peaks olema see, et kui me edaspidi ehitame objekte, mille riiklik tähendus peaks olema sügav ja igavene,…
-
Tallinna linnavalitsuse uue hoone tänavused arhitektuurivõistluste tööd on viimaseid päevi väljas arhitektuurimuuseumis soolalao suures näitusesaalis. Nende kõrvale toodud Tallinna raekoja konkursitööd aastatest 1912 ja 1937 pakuvad head võrdlusvõimalusi. Eks arvata oli, et demokraatia edenedes hakkab mühisedes vohama ka bürokraatia-aparaat ja nii see ka oli: 1912. aasta raekoda oli 6 822 m² suur, 2009. aasta oma aga 35 000 m² – viis korda suurem. Linnapäid oli siis…
-
Näitus „Eduard Wiiralt – Eesti Komitee kingitus” on ühtaegu klassiku väljapanek, kuid pakub üllatavaid momente ka kauaaegsetele Wiiralti loomingu austajatele. Näituse avapeatükk on „Rahutus”, tegelikult iseloomustab see kogu näitust. Arvukad visandid, etüüdid ja proovitrükid on kunstniku sisemise rahutuse materialiseerunud osa. Eduard Wiiralt suri 8. jaanuaril 1954. aastal Pariisis. Kunstniku viimasesse elupaika Sceaux’s Houdani tänav 61 jäid tema vähesed isiklikud asjad, sealhulgas päevikud, fotod, kirjavahetus, dokumendid, ajaleheväljalõiked…
-
„Mehe tee” on sinu esimene fotonäitus. Kuidas sai kontseptsioon alguse?
Idee pildistada meesakte looduses tekkis soovist soostereotüübid ümber pöörata: paigutada mehed loodusesse naiste asemel. Looduses kujutatud passiivne naisakt, kes pakub end meesvaatajale ilusana, on kunstiajaloole tüüpiline. Loomulikult on meesakte looduses enne ka pildistatud, aga meesaktide ajalooline traditsioon justkui puudub. Pealkiri „Mehe tee” oli kohe olemas, sest ma teadsin, et lähen rattamatkale, mis on hea võimalus kolme meest…
-
Kas kirjeldaksite natuke lähemalt neid töid, mida tänavu tehti Püha Vaimu kiriku altari juures?
Ennistuskoda Kanut direktor Kriste Sibul: 2007. aasta eeluurimiste programmi raames eemaldati Püha Vaimu altarilt tabernaakel ning paigutati kiriku orelirõdule. Inspireerituna Bernt Notke 500. surma-aastast otsustasime tabernaakli konserveerida ning paigutada tagasi oma kohale. 2009. aasta kevad-suvel viidi Ennistuskojas Kanut läbi tabernaakli tehnoloogilised uuringud ning konserveerimistööd.
Mis plaanid on Ennistuskojal Kanut Püha Vaimu kiriku altariga edasi?
Lõpetanud…
-
25 aastat on Niguliste muuseumis säilitatud, uuritud ja tutvustatud meie vanimat kunstipärandit. Lisaks korraldatakse muuseumi iseloomust ning teemade sobivusest lähtuvalt põhitegevust toetavaid üritusi: kontserte, loenguid, erilaadseid kunsti- ja muusikaprojekte, konverentse jne. Niguliste on aastate jooksul olnud Eesti Kunstimuuseumi külastatavamaid filiaale. Eelkõige paikneb siin ju Eesti kõige hinnalisem rahvusvahelise tähtsusega kunstipärand, mida tullakse spetsiaalselt vaatama. Püsiekspositsioon on koostatud EK Mi kogudesse kuuluvatest eksponaatidest ning siia deponeeritud teostest.…
-
Ajalooline kontekst
Esmalt veidi tolleaegsete meistrite tegutsemise tagapõhjast ja ajaloolisest kontekstist. Nii Rodet kui ka Notket on allikates nimetatud alamsaksakeelse sõnaga „meler” (maalija) või „meister”. XV sajandi teisel poolel peeti nii maalijaid kui ka puunikerdajaid käsitöölisteks, kunstniku seisusest veel rääkida ei saa. Mõlemad erialad kuulusid Lübeckis maalijate ja klaasijate tsunfti (allikates nimetatud ametiks – amt, nagu see oli tavaks ka näiteks Tallinnas). Selle vanim põhikiri ehk skraa…
-
Tallinna XV sajandi kunsti kohta puudub üldkäsitlus, peamiselt on uuritud üksikobjekte, sealhulgas kirikuid, kloostreid, altareid. 1978. aastal ilmus arhitektuuriajaloolase Rasmus Kangropooli ja kunstiteadlase Mai Lumiste väga oluline artikkel, kus nad näitasid arhiiviandmetele tuginedes missuguste ehitiste juures toimusid Tallinnas XV sajandil suuremad ümberehitustööd. Rasmus Kangropool on uurinud ka väga põhjalikult hiliskeskaegses Tallinnas tegutsenud kiviraidureid, kelle hulgast tõstis esile meistri, kes kandis ametinimetust „linna kiviraidur” või „rae müürseppmeister”.…
