„Plektrum” ei ole kunagi olnud ega saa olema hübriidülevaatenäituste korraldajaks. Siin ei pakuta uusi innovaatilisi tehnoloogilisi saavutusi, vaid pakume oma programmi kaudu seda, et hakataks nende probleemide peale mõtlema. Võimalik, et seda on eelkõige meil Eestis väga vaja ning eriti tõsise väljakutse ees on 2011. aasta „Plektrum”, kui teema on „Elu?”. Samas pakume ka võimalust olla uue kultuuri keskel vastukaaluks tavapärasele kunstikogemusele muuseumis või galeriis.
Eriti tahan esile…
Kuna hingasin kaks nädalat Ruhri festivali õhustikku ning tegin tähelepanekuid, võin kokkuvõtvalt öelda, et elektrooniline kunst tähendab praegu eelkõige elektrisignaali muundamist heliks ja/või pildiks ning analoogseadmetest ja loodusest kätte saadud informatsiooniga manipuleerimist. Siiski oli näitustel paar teost, mis avanesid küll elektroonilise kunsti konteksti, kuid selleks polnud kasutatud elektroonilisi vahendeid. Meediakriitik Margaret Morse rõhutas oma ettekandes, et tal oli hea meel leida ISEA-lt mõttekaaslasi: tema arvates on elektrooniline…
Aga me ei ole surematud. Nagu ka raha ise ei ole surematu, millele osutas Siim-Tanel Annus oma rahatähti kujutavatel reljeefmaalidel kroonide, rublade ja markade ajalooliste näidistega. Me oleme lihast ja luust olevused, kes tahavad saadud aega kasutada täisväärtuslikult. Me tahame ennast ja ilma mõistma õppida enne kui me endast ja ilmast lahkuma peame. Me tahame oma kultuuriikoonidest eeskuju võtta, endast jälge maha jätta. Mall Nukke sajakroonist…
Enam kui 15 aasta näituseelu kulgedes on Kalviku loominguelu algusaastail paratamatult toiminud lähedus õpetaja vaimsuse ja isegi tehnilise maalilaadiga aastate pikku siiski muutunud. Nii pehmemaks ja sulavamaks muutunud maalitehnika kui ka temaatiline avardumine on isiksusliku emantsipeerumise märk. Mitmel korral on kunstiarvustustes rõhutatud Liina Kalviku loomingu päevikulaadsust, on mainitud temaatiliselt jälgitavaid maale kui pilte maalija teadvuses toimuvast. Ea, lugemuse ja kogemuste kasvades tuleb metafüüsiline pool üha enam…
Projekt „Helen ja käed” ühendas pikemaajaliseks koostööks Heleni kooliga seotud inimesed ja professionaalsed kujurid Aili Vahtrapuu, Mari-Liis Tammi ning G-galerii töötajad Kristi Kesküla ja Aksella Piiliste. Nad leidsid võimalusi vastastikuseks kommunikatsiooniks eelkõige käekontaktide, kõigile äratuntavate esemete kompimise, ent ka vestluse ja vaatluse teel, sest mitte kõik pimekurdid ei ole täieliku liitpuudega ja tänapäeval aitavad väikesi mittekuuljaid ka kuuldeaparaadid. Koos tehti jõukohane ringkäik skulptuuriajaloos ja püüti ette…
Kuidas iseloomustad tänavust näitust?
Ma pole veel näitust näinud, sõidan 1. oktoobril seda vaatama. Aga õnneks tean paljude osalejate töid juba varasemast ajast. Klaasikunstnikke huvitab endiselt optika, nagu võib näha ka kuldmedali saanud ungarlase László Lukácsi tööst. Samas on hakatud hindama…
Tartu kunstimuuseumis on Pallase ja laiemalt sõjaeelse kunstiga tegeldud kolmel tasandil: eesotsas Voldemar Ermiga on kogutud mälestusi (mida ongi Joonsalu ja Talvistu ohtralt kasutanud), on kirjutatud artikleid ning korraldatud näitusi. Viimaseid on tehtud 1950ndatest peale ja need ongi olnud kõige olulisem samm Pallase rehabiliteerimisel.
TKMi trükiste eellugu algas 1959. aastal, kui Tiina Nurga tööplaani pandi sõjaeelsete õppeasutuste, sealhulgas ka Pallase uurimine. Pallase kool jäi ka tema kandidaadidissertatsiooni…
1996. aastast on ta olnud aktiivne tegevus-, video- ja installatsioonikunsti vallas, kureerinud, visualiseerinud ja kontseptualiseerinud, jätnud sellega märkamatu, kuid kustumatu jälje Eesti kunsti arengusse eelkõige ühena neist, kes Nongrata rühma põhimõtetele aluse panid. Pärast Kabakovi juures resideerimist ja 2002. aastal toimunud suurprojekti Kunstplatze Unabomber vaikis Berg fännide suureks kurvastuseks aastaid. Liikusid kõlakad, et ta on kunstitegemisest sootuks loobunud. Nüüd aga on selge, et see oli vaikus…
Tema roll modernismi juurutajana pole aga seotud mitte ainult uute disainitrendidega tööstuses, vaid ka tema enda isiksusega. Vaatamata oma tehnilisele, mitte humanitaarsele haridusele, orienteerus ta hästi kaasaegses kunstis ja kogus seda. Seejuures abistas teda abikaasa Francesca, kelle vend õppis 1920. aastate alguses ühes Saksa kõrgkoolis inseneriks. Tema ostiski Lutheritele vastavalt nende soovidele sellal veel väga uudset ning seega veel mitte väga kallist graafikat.
Seoses abielupaari lahkumisega riigist…
Samal aastal leidis Rüütelkonnahoones aset Maire Toomi kureeritud näitus „Kontakt-kontakts. Riia Linna Kunstikooli eestlastest õpilased”, kus olid eksponeeritud Villem Ormissoni, Konstantin Süvalo, August Pulsti, Jaan Vanakamara ning Jaan Vahtra tööd, lisaks kooli õppejõudude parun Gerhard Roseni ja Vilhelms Purvītise omad. Sel puhul sai räägitud neoimpressionismi mõjust Purvītisele, kes oli XX sajandi algul mitte ainult Vene riigis, vaid rahvusvaheliseltki tuntud ning kelle Tallinna perioodi (1906–1909) töödes avaldub…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
