-
Arhitektuuri- ja disainikriitika diskussioonis osalesid Eesti Ekspressi arhitektuuritoimetaja Karin Paulus, ajakirja Maja peatoimetaja Triin Ojari, Sirbi arhitektuuritoimetaja Margit Mutso, disainikriitik ja ETDM peavarahoidja Kai Lobjakas, disainerid Kristjan Mändmaa ja Mare Kelpman, arhitekt Inga Raukas ning mina vestlusjuhi ja ajakirja Ehituskunst esindajana. Kui vaadata kogu trükimeedia välja, siis moel või teisel on disain ja eriti arhitektuur päris palju esil, eriti kujutava kunstiga võrreldes. Kuid enamasti leiab sel…
-
Kuid kuidas tuleb toimida nädalalehes – pean silmas kultuurilehte Sirp –, kui päevalehe poliitika on keskenduda vaid mõnele olulisemale sündmusele, tähtsamale tegijale, nagu väitis kunstikriitika päeval Postimehe kultuuriosakonna juhataja Heili Sibrits? Eks kultuur (ning millegipärast eelkõige kunst) kipu ikka tagaplaanile jääma, kui tegu on kas väljaandele otseselt kasu toova reklaamiga või kaudselt lugejaid juurde meelitava atraktiivse sündmusega. Seetõttu ei saa kultuuritoimetajad sugugi kindlad olla, kas neil…
-
Esimesse toimetusse – tegelikult te seda kooslust siis toimetuseks ei nimetanud – kuulusid Maarin Ektermann, Margus Tamm, Elnara Taidre ja Margus Kiis, kes kõik osalesid Sirbi 2006. aasta vestlusringis. Kas oli veel keegi?
M. M.: Ka Indrek Grigor on algusest peale olnud Artishokiga seotud.
Kes kuulub praegusesse toimetusse?
M. M.: „Ära on kukkunud” Margus Kiis. Ta on nüüd Müürilehe autor. Juurde on tulnud Liisa Kaljula, Gregor Taul ja Kati…
-
Krooniline rahapuudus?
Kui rääkida kultuurikriitikast kitsamas, professionaalse kriitika mõttes, olid kõik vestlusringide osalised üldjoontes nõus sellega, et asjad on halvad: kriitikat ilmub vähe ja see ei vasta tihti ei lugeja ega kultuuritegija huvidele. Ühed ütlevad, et vähe on kirjutajaid (ja kõnelejaid), neid, kes suudaksid kunstisündmused lugejale (kuulajale, vaatajale) lahti muukida lihtsalt, huvitavalt ja lühidalt (kui mõtleme peavoolumeedia formaatidele või arvatava keskmise lehelugeja tähelepanuvõimele). Ka keerulisemalt ja valdkonnakesksemalt…
-
31. oktoobril saime teada, et Kaliningradis sündinud väike Petja on ajalooline poisslaps. Koos tema ema Jelenaga kuulud nende seitsme miljardi õnneliku ema hulka, kes on ilmale toonud elusa lapse. Sinu fotoseeria „Puerperium” eesmärk on vahendada seda kogemust neile, kes ei ole veel sünnitanud või ei saagi seda kunagi teha.
Minu selle projekti eesmärk oli mõista sünnitamist laiemas mõttes, uurida selle naiste intiimse kogemuse üldinimlikke aspekte. Pärast oma…
-
Seekordne „Ars” käsitleb ning tõlgendab Aafrika kunsti, seda kunsti, mida sellel mandril praegu tehakse. Mitmel korral nii tutvustavates tekstides kui ka kataloogi eessõnas rõhutatakse, et Aafrika ei ole üks tervik, et 900 miljoni inimesega Aafrika koosneb 54 riigist, rahvusi ja rahvaid on märksa rohkem. Seetõttu on Aafrika (veel vähem aafrika) kunsti kontseptsioon enam kui problemaatiline, Euroopat ei kiputa paigutama ühtse nimetuse alla, iseäranis, mis puudutab kultuuri.…
-
Kuna teema on tundlik, siis ei julge pärida, kas ka Toomik esitas endale küsimusi, nagu „mis on kunst?” või „kas inimese keha on kunstivorm?” või veel hullem – kutsus üles tegema raha, mittekunsti. Aga ei saa märkimata jätta, kui säästlikult ja väheste vahenditega ta oma võimalikele küsimustele vastas. Eesti kontekstis igatahes.
Turg, kuulsus ja argipäev
Eesti kunstituruga on asjad halvad, omal maal turgu peaaegu polegi, mujale mahuvad vähesed…
-
Teisestamine ei ole ainult Euroopa probleem, kuid Euroopa kipub sellesse hoiakusse lihtsamalt libisema. Boris Groys toob välja, et majanduslikus mõistes on Euroopa tunduvalt laiem kontseptsioon kui kultuurilises mõttes, kuna kultuuriküsimustes piirab Euroopa ennast ise valgustusaja pärandiga. Euroopa põlisväärtused on humanistlikud ja valgustuslikud, tolerants ja demokraatia, järelikult teistel kultuuridel, mis ei ole Euroopa, neid väärtusi ei ole. Seega tuleb neid levitada ja kaitsta Euroopat antihumanistliku sissetungi eest.…
-
Esitatud tööd olid inspireeritud konkreetsetest lugudest, millest saanuks teha ka tavamõistes dokumenteerivad fotod. Galerii esimene ruum pakkus esmapilgul sulnist „maastikufotot”, kuid kohe tekkis kahtlus, et see, mida näeme, ei pruugi olla see, mida tegelikult näidata tahetakse.
Galeriisse sisenemisel avanes vaade Ori Gershti suurele unenäohallile maastikku kujutavale fotole „Kui mitte praegu, siis millal” („If Not Now, When”) seeriast „Varjata ja otsida” („Hide & Seek”). Gersht, tuntud kui traumaatiliste…
-
Näitus nagu ka selle napisõnaline pressiteade põhineb allmärkuse algse rolli õõnestamisel, tõstes allmärkuse talle tähendust andvast kontekstist välja. Galeriisse installeeritud struktuur kujutas endast suurte tähtedega absurdset, tähenduseta sõna „APT”. Foneetiliselt sarnaneb see ingliskeelse sõnaga „kunst”, ka kirillitsas ei tähenda see midagi. Nii tähenduseta sõna kui ka allmärkuse kontekstitus toimivad „tühjade tähistajatena”, märkidena, mis esindavad ainult oma esindamisvõimet. Ernesto Lacau’ järgi, kellele Talve viitas oma eelmise aasta…
