Gustav Klimti kunstnikuks kujunemise tee aitab seletada, miks just temast sai nende muutuste keskne tegija. Ta oli sündinud kullagraveerija pojana ning kavatsedes esialgu isa jälgedesse asuda: ei hakanud kunsti õppima mitte kunstiakadeemias, vaid tarbekunsti koolis. Esialgu oli Klimti dekoratiivmaalide eeskujuks külluslik neobarokne meeleline akademism, näiteks sel ajal väga kuulsa „maalijavürsti” Hans Makarti looming. Esimestel iseseisva loomingu aastatel maalis Klimt mitmes impeeriumi mitmete linnade teatris lagedele, seintele…
Tartu ülikooli kunstimuuseumi näituse suuremaks raamiks on seekord puulõige, et tuua esile vanima graafikatehnika tähtsus ning mitmekesised kasutusviisid XV ja XVI sajandi Saksamaal. Teadupärast võib puulõikekunstis tõmmata tingliku joone „enne ja pärast Dürerit”. Dürer andis vägagi olulise panuse nii puulõigete kunstilise taseme tõstmisel kui ka kasutusvõimaluste avardamisel. Võrreldes XV sajandil tooni andnud lihtsa kontuurjoonega pühapilte ja mängukaarte jms Düreri „Apokalüpsise” sarja joonistusliku intensiivsuse ning keerukusega, võib…
Dubov kogub oma fotode kaudu inimesi, teisalt aga hetki, mis kronoloogilisesse järjestusse seatuna näitavad aja pöördumatut kulgemist. Kuna portreede all on kirjas nii nimi kui ka kuupäev, on tegemist mingil määral ka entsüklopeedilise ettevõtmisega. Niisugune kroonikutegevus on Eestis üsna pika traditsiooniga ning Dubovi fotoportreed saab paigutada samasse kategooriasse Jaan Klõšeiko, Kalju Suure või Jüri Haini töödega, kes kõik on jäädvustanud loomeinimesi ja kultuuritegelasi. Dubov on fotograafiaga…
Kotka puhul ei tähenda see mõttelagedat originaalitsemist, vaid tema oma senise kunsti algallika jätkuvat mõtestamist. Hoolimata kunstniku mittesüstemaatilistest loomemeetoditest loob iga tema teos erilise, just temale omase atmosfääri. Varajasemas loomingus – mõneti naivistlikud joonistused, portreed ja siirad installatsioonud – toimis iga töö nagu püandiga etüüd: kaks kraanikaussi urineerivat meest, kes samal ajal naeravad oma peegelpildi üle („Laurile”, 2005), väljasirutatud töökinnastes ning -rõivais käed, hoidmas valget käterätikut…
Rahvaloomingus on paljudki läbi elatud kannatused surutud kollektiivse alateadvuse süvakihtidesse. Mälestuste mälestused olid sügavatele haavadele kasvanud rahvakultuur oma unenäoliste võrdkujudega.
33 Eesti kunstniku illustratsioonide keskmes on mõned Eestis tuntumad lood, kuigi Grimmide muinaslood on eestikeelsena ilmunud korduvalt, kolmeosalises 1990. aastail ilmunud valimikus ka elulähedased lühilood ja näiteks ka Saksamaa sõjajärgsetes väljaannetes n-ö sekvestri alla pandud jutud nagu „Juut kibuvitsapõõsas”, mis kajastab sügaval rahva teadvuses pesitsevat võõraviha.
Lapsepõlves omandatud…
Millegipärast olen aga paari viimase aasta jooksul seda üritust ignoreerinud, selle ära unustanud, tulemusi mitte eriti tõsiselt võtnud ega ka enda, siiani küll väheseid raamatuna kvalifitseeruvaid töid esitanud. Varem, noore, just alustanud graafilise disainerina ei osanud ma oma töösse veel päris ausalt suhtuda ning konkursid ja auhinnad tundusid kui ülimad eesmärgid, milleni üks hea kujundaja võib jõuda. Nüüd, iga päev disaineri ametit pidades, kolleegidega diskuteerides, klientidega…
Kas ja milliseid monumentaalteoseid praegune avalik ruum vajab?
Küllap vajab. Missuguseid – ei taha seada piire.
Kas monumentaalkunst saab olla kriitiline?
Ega see kerge vist pole. Kriitika kipub olema midagi päevakajalist, on seotud hetkega. Monumentaalteos on aga ankurdatud inimeste silme ette aastakümneteks, koguni sajanditeks. Seega kompab ta igavikulist mõõdet. Kas kriitika ja päevakajalisus saab olla samaaegselt igavikuline – see oleneb juba kunstnikust. Andekale inimesele pole miski võimatu.
Stsenograafia on läbi aegade tugevalt mõjutanud viisi, kuidas lugusid jutustatakse. Üks võimalus, kuidas vaadelda erialase diskursiivse praktika toimimist, on teha seda rakendatavate tehnoloogiate kaudu nii teatri- kui ka filmikunstis. Tuleks teadvustada, mida on stsenograaf vaatajaile nende tehnoloogiate abil soovinud näidata ning mida varjata. Stsenograafiliste kujutluspiltide abil konstrueeritakse tugevalt vaataja teadvust ning seetõttu on tegemist äärmiselt tundliku kunstialaga. „Pildipiiblist” välja kasvanud tehnikad ja tehnoloogiad on tänapäeval muutunud…
Inimese puudumine fotolt ei ole juhuslik. Nii irooniline kui see ka pole, tundub mulle, et monumentaalmaal, mis on loodud avalikku ruumi, on pikemas perspektiivis üksikum ja hüljatum kui mobiilsemad teosed, mida saab eksponeerida erinevates kooslustes ja proportsioonides või mis leiavad oma…
Teater NO99 on viimastel aastatel mitmel korral väljunud teatrisaalist ning sisenenud otse avalikku ruumi. „Ühtne Eesti” oli samm jürgenhabermasliku „avalikkuse” struktuuri, kus teater hakkas käituma agendina meediaruumis ning muutis enda publikuks ka need, kes enda arvates lugesid uudiseid, mitte ei osalenud teatrilavastuses. Eelmise suve NO99 Põhuteater oli omakorda liikumine avalikku linnaruumi, hüljatud maa-ala ajutine kaaperdamine ning selle avamine kõigile linnakodanikele. Muidugi võib siin soovi korral näha…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
