-
Inimese ja looduse side
Ka Anu Raud on oma lugude jutustamisel kasutanud märkide keelt. Kunstiinstituudi ajast peale on teda huvitanud meie kultuuripärandi kogumine ja säilitamine. Kunstnikuna kerkis ta esile 1970. aastate teisel poolel, kui tõi põimevaipa uue lähenemise, jätkas seda suunda 1980. aastatel, kui tarbekunstis valitsenud uusrahvuslikkus peegeldas ühiskonnas tugevnenud rahvustunnet. Pea ainsana on Anu Raud tänaseni välja keskendunud rahvakunsti loovale interpreteerimisele.
Tema vaipadesse on kootud nii tähenduslikke…
-
Miks on sulle ja sellele näitusele, sellele spetsiifilisele materjalile, oluline eksponeerimine kunstimuuseumis esimest korda?
Sellele küsimusele saab vastata kahte moodi. Esiteks on oluline silmas pidada, et need joonistused, maalid ja fotod ei ole tehtud näitusel eksponeerimiseks. Kogu näitusematerjal on valminud ainult üht eesmärki järgides: animeeritud filmi tootmine. Sellest perspektiivist on kõik eksponaadid produktsiooniprotsessi kõrvalsaadus. Ent meie (kaasa arvatud näituse kaaskuraator David d’Heilly) usume, et siin esindatud…
-
Teine pool Jamaica kogemusest on kunstniku looming: mäletan seda juba algusaegadest. Saareriigi kogemus on aastate jooksul seda ka tugevasti mõjutanud ning üha parema lõpptulemuse suunas. Laamann on üks väheseid kunstnikke, kes on aastaid teinud palju ja süstemaatiliselt tööd: maalinud, loonud graafikat, sealhulgas unikaalset raamatugraafikat. Eriti silmapaistev on olnud tema areng graafikas, kus ta on välja töötanud oma puulõiketehnika, mis põhineb mitmete plaatide pealetrükis, kuue kihini välja.…
-
See väljapanek peegeldab üllatavalt täpselt kunstniku tollast – näitusel on keskendutud 1960ndate lõpu ja 1970ndate töödele – minapilti, tema enesehinnangut, hirme ja pettumusi, seisundit. Enamgi veel, selle väljapanekuga tuuakse esile midagi väga sümptomaatilist eksiilkunsti kohta üldisemalt: vähemalt, mis puutub meie tollasesse Rootsi eksiilikunsti. Nii saabki (tuleb) seda väljapanekut vaadata nii isiklikus (isikupära, vanus, sugu) kui sotsiaalpoliitilises (immigrant suletud heaoluühiskonnas), aga ka kunstilises, esteetilises (kujundiloome) raamistikus.
Karin Luts…
-
Täna kell 18 avatakse uues näitusepaigas, 1. Mai galeriis juba teine näitus: Anneli Porri kureeritud „Romeo ja Julia”. 22. veebruaril avati Tallinnas Saarineni majas, kus asuvad ka kultuuriministeerium ja kultuurkapital, Visible Solutions OÜ kunstiteos-ettevõte. 10. märtsist 1. maini tegutseb sellel pinnal 1. Mai galerii.
Kas see projekt on EKKMi käepikendus (sest olete ju – nii sina kui ka Neeme Külm – EKKMis tegevad), näitusepinnana tegutsemisvõimalus ka…
-
„Jussikese . . . .” illustratiivne osa aga peegeldab suurepäraselt 1960. aastate raamatuillustratsiooni suundumusi, mil varem sunniviisiliselt rakendatud realisminõude asendas vabam suhtumine, mis tõi kaasa väljakutsuvaltki rõhutatud stilisatsiooni, mida sünnimomendil esindas ka „Jussike . . . .”. Kümmekond aastat hiljem, kirjutades „Jussikese seitsmest sõbrast”, konstateeris kunstiteadlane Rein Loodus nende illustratsioonide kindlat üldkompositsiooni, kuid pidas tarvilikuks lisada, et: „Oma ratsionaalse, vahel skemaatilisegi joonistuslaadi juures näib kunstnik lasteetendust loova režissöörina”. Siin on ühendatud taktitundelise…
-
20. II avalikustati rahvusvahelise konkursi „Maailma parima kujundusega raamatud” („Best Book Design From All Over The World 2013”) auhinnasaajad. Ülemaailmsele konkursile esitatud 575 raamatu hulgast valiti pronksmedali vääriliseks Ivar Saki doktoritööna kaitstud „Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu”. Mida selline auhind (rahvusvaheline tähelepanu) tähendab? Kas Saki raamat on erakordne meie raamatukujunduses või on see suurepärane juhus?
Ei ole siin juhuslikku midagi. Selle raamatu taga on aastatepikkune…
-
Võõras on teine?
Kõksi taaskordne esitus Tartu kunstimuuseumis on selles mõttes reljeefne, et see pole ei kronoloogiline ega temaatiline ülevaade, vaid väljapuhastatud, ägedaloomuline, provokatiivne vastandus, eristus, lahutus: ühel korrusel näeme alguse valdavalt punase-roosale või rohekale-hallile taandatavat orgaanilist figuratsiooni, teisel märksa enam kõikuva termilise koloriidiskaalaga intellektuaalset nonfiguratsiooni.
Väljapuhastus kui analüüsi esimene aste võimaldab hakata püstitama küsimusi. Kuidas on õigupoolest võimalik orgaanilise väljavahetamine abstraktsiooniga? Teame, et Kõksil toimus see nagu…
-
Miks valisite lähemaks uurimiseks just Endel Kõksi loomingu?
Teemade leidmine on sageli keerukas. Isikunäitusega peaks asi lihtsam olema, aga siingi on vaja leida vaatenurk. Kõksi ja näitusel eksponeeritud tema kaasaegsete Elmat Kitse ja Lepo Mikko (nn Tartu kolmiku) puhul oli läbiv joon liikumine tinglikuma vormi (abstraktsuse) suunas. Sageli viib järgmise teemani eelmisel näitusel riivamisi puudutatud probleem või niidiots, mida võiks edasi harutada. Kõksi loomingu uurimisel tuli…
-
Eestlased võõra pilgu läbi
Estica valdkond pildimaterjalina pole Eesti ajaloo seisukohalt vähem oluline kui vanad kirjalikud allikad ja käsitlused, kuid teoseid leiab alles renessansiajast (erandiks poolenisti lõhutud Pöide kiriku XIII või XIV sajandi konsooliskulptuurid). Tegemist on vanade ja haruldaste võõrkeelsete raamatute illustratsioonidega, millel on kujutatud rahvarõivais maarahvast. Kahjuks enamikku neist raamatuist Eestis ei ole, osaliselt on gravüüride päritolu määramata. Kui kirjalike allikmaterjalide puhul on sageli takistuseks Germanica…
