Cominelli fond Põhja-Itaalias Garda järve ääres on erandlik nähtus. Ümbruskond on luksuslik. San Felice del Benaco asub Põhja-Itaalias Lombardias. Nimi tuleneb ilmselt ladinakeelsest väljendist sinux felix, tähendades õnnelikku sadamat. Suviti täitub järve ümbruskond kogu ilmast sisse sõitnud puhkajatega, kes oma villades päevi veedavad ja janunevad kultuurse suutäie järele. Kultuur kui inimese keskmärgisüsteem, Peeter Lauritsa sõnul, ootab täitmist.
Raffaele Cominelli, suguvõsa viimane üksik võsu, kes elas väga…
Tarbekunstigalerii Hop on pisike, kuid kontsentreeritud mõtet ja üllatusi pakkuv näitusepind. Nii saab seal ikka ja jälle näha paeluvaid, üksteisele otse vastanduvaid näitusi.
Keraamik Sergei Issupovi näitus „Siin ja seal” tõi publikuni omapärast vürtsi. Eksponeeritud teoste vahel oli seletamatu pinge ja ärevus: galerii oli justkui kihav loomaaed, kus elukad jälgisid üksteist ja külastajaid ning viimased omakorda loomi. Igal teosel oli oma energia ja roll: võimsad, väge…
Meie rahvusraamatukogu on nagu Pariisi Bibliothèque Nationale: tal on oma kunstikogud, kunstigalerii (meil Eduard Wiiralti galerii), 20 aasta jooksul on pidevalt korraldatud kunstinäitusi. Kunstnikud esinevad seal meeleldi, eriti graafikud, kellel on Wiiralti preemia näitusel väljavaade saada teatav rahasumma, klassiku tõmmis ja laureaaditiitel. Pealegi on trükigraafika areng olnud tihedalt seotud raamatuga. Illustratsioon, raamatukujundus, köide – need on selles majas eriti soositud alad, ent avatud ollakse ka teistele…
„Selle üle vaieldakse palju, kes peaks näitusi korraldama, ühed räägivad, et kuraatorid, teised, et kunstnike liit. Mina tahtsin teha grupinäitust nagu bändi,” ütleb näituse „Masinavärk” eestvedaja Mari-Liis Tammi-Kelder. Selleks kutsus ta kokku oma tuttavad tehnoloogiahuvilised skulptorid. Kunstnikud, muidugi, on põikpäised isemõtlejad, keda koos rakkesse panna on nagu tuuletõmbes kaardimaja ehitada. Aga muusikud on ju samuti loovinimesed, kuidas neil õnnestub bändi teha?
Ka näitusekorraldamine ise on masinavärk.…
Vaatamist ja kogemist asendab suuresti jäädvustamine: pildistame kõike ja kõikjal, lootes, et olevik ei libise siis käest, vaid seda saab uuesti taasesitada, vajadusel rekontekstualiseerida, ühel päeval tulevikus (kui aega on) jutustuseks kureerida. Nii saadakse hulk pindmisi fragmente, pilte, mida keegi kunagi…
Ameerika Ühendriikides Bostonis elav kunstiteadlane ja kirjanduskriitik Paul Reets (sündinud 1924. aastal Tallinnas) on annetanud oma kultuuriloolise kogu, mille koosseisu kuulub ka mitusada kunstiteost, Underi ja Tuglase kirjanduskeskusele. Kõnealune väljapanek on esimene pilguheit selle mitmekülgse vaimuinimese annetuse ühele osale, eesti pagulaskunstile.
Sünnimaal 1943. aastal Nõmme gümnaasiumi lõpetanud Paul Reets teenis Saksa sõjaväes, jäi pärast sõja lõppemist Suurbritannia okupatsioonitsooni ja astus Saksamaal 1945. aastal õppima Bonni ülikooli ajalugu,…
Ükskord ma intervjueerisin Ülle Marksi, ta ütles: „Mul on tunne, et kõige erakordsem taevas on sügisel, kõige kõrgem ja puhtam. Väga mõnusaks muutub ilm, kui hakkab sadama. Tunnen, et vihm sajab minust läbi. Siis mõtlen, et ta on hõbedane. Käin vastu vihma ja mõtlen ennast vihmast läbituks.” Mikk Sarv kirjutab hiljuti ilmunud raamatus „Sõna jõud” Mihkli ehk Miikaeli kohta, kelle päev on 29. septembril: „Ta seisab…
Mul on üks hea kunstihuvilisest sõber, kellega koos olen viimasel ajal külastanud mitmeid näitusi. Näitustelt lahkudes oleme nähtu kontekstis läinud korduvalt vaidlema nüüdiskunsti üle. Tihti lubab ta endale väiksema või suurema kunstiteadliku põhjendusega arvamusi, mida ma mujalt ei kuule. Osaliselt kindlasti seetõttu, et tal puuduvad igasugused investeeringud kohalikul kunstiväljal. Tal pole kaasvõitlejaid ega konkurente, veel vähem kuskil kultuurikomisjonis hindamisel avaldusi või positsioonikohaselt poliitkorrektseid ning kõigile küsimustele…
1991. aastal avaldas prantsuse filosoof Jean Baudrillard Guardianis ja Libérationis kolm lühiesseed, kõigil provokatiivsed ja ajakohastatud pealkirjad: „Lahesõda ei tule”, „Lahesõda ei peeta tegelikult”, „Lahesõda pole olnud”. Viimase artikli ilmumisajaks oli sõda tõepoolest läbi, kuid enne seda võisid lugematud televaatajad end ööpäev läbi värskemate rindeteadetega kursis hoida. Paul Virilio nimetas Lahesõda esimeseks totaalseks elektrooniliseks sõjaks, esimeseks live-sõjaks. Materjali hulk ja selle saamise viis oli varasema ajaga…
Margit Säde-Lehni kuraatoriprojekt on lähtunud Fluxuse kunstniku Robert Filliou „Samaväärsuse printsiibist” ning on oma pealkirja tuletanud seda printsiipi käsitlevast videoteosest „And so on, End so soon” („Ja nii edasi, lõpe varsti niiviisi”, 1977).
„Samaväärsuse printsiip” seab „hästi tehtud”, „halvasti tehtud” ja „tegemata” teosed ühele joonele. Kuna Filliou ei sidunud printsiipi otseselt ainult kunstiteostega, võib seda laiemalt käsitledes siduda näituse kui kuraatori positsioonilt loodud teosega. Fillioud parafraseerides saab…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
