-
Näituse vahendusel sai heita pilgu minevikku ja analüüsida, kuidas on muuseum oma tegevust trükiste ja logode vahendusel kommunikeerinud. Läbitöötatud materjali põhjal võin öelda, et Tartu kunstimuuseumil pole kunagi olnud äratuntavalt ainuomast visuaalset identiteeti. Trükised ja logod on sulandunud oma aja kultuuritrükiste massi, vahendanud pigem valdkonda või kunstinähtust, mitte aga muuseumi. On olnud küll huvitavaid aegu: 1960. ja 1970. aastad, kui enamiku muuseumi kataloogidest kujundas Kaljo Põllu,…
-
Missugune peaks olema ühe nüüdisaegse kunstimuuseumi visuaalne identiteet?
Töötoast võttis osa ligi 30 graafilise disaini ning meedia- ja reklaamikunsti tudengit, kes vormistasid tiheda töönädala jooksul neliteist kontseptsiooni, mis suunas võiks Tartu kunstimuuseum oma visuaalse keele otsingutel edasi liikuda. Nimetagemgi neid pigem ideealgeteks kui disainilahendusteks, sest lühikese workshop’i eesmärk ei olnud leida lõplik märk, logo, font või viimistletud pildikeel. Pigem taheti aru saada, mida praegusaegne kunstimuuseum võiks…
-
Ameeriklasest kultuurikriitiku Johanna Druckeri arvates on kunstnikuraamat XX sajandi olulisim kunstivorm. Kuidas suhtute kunstnike ja kirjastajatena sellesse väitesse?
Brett Bloom: Kunstnikuraamatu mõju-
sfäär on suurem, kui arvatakse: ideed levivad selliseid teid pidi, mis pole traditsiooniliste kunstivormide puhul mõeldavad, muudel juhtudel võivad need pärssida kunstniku ideede levikut. Kunstnikuraamatu näol on tegemist väga olulise tasakaalustajaga.
Brandon LaBelle: Mind huvitab raamatute kui objektide puhul nende vaikne, aga jõuline kohalolu. Mõtlen raamatust…
-
Kõrges eas lahkus meie hulgast kunstnik Asta Vender, kelle raamatuillustratsioonidega on üles kasvanud mitme sõjajärgse põlvkonna lapsed.
Asta Vender sündis Tallinnas
1. septembril 1916. aastal. Pärast Tallinna kommertsgümnaasiumi lõpetamist töötas ametnikuna Tallinna haigekassas ning kunstsarvetehases. Kunsti juurde sattus Asta Vender juba täiskasvanud pereinimesena. Teise maailmasõja ajal Tartu maantee kunstikooli keldris pommivarjus tekkis huvi joonistuskursuste vastu, mis viis kunstiõpinguteni. 1950. aastal lõpetas Asta Vender Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika…
-
Meie hulgast on lahkunud tunnustatud raamatuillustraator, vabagraafik, eksliibrisekunstnik Silvi Väljal.
Alghariduse sai taluperes sündinud Silvi Väljal mitmes Mulgimaa külakoolis. Edasine õppekäik viis Viljandisse, kus ta lõpetas tütarlastegümnaasiumi kuldmedaliga. Selleks ajaks oli selge, et ta tahab saada arhitektiks või kunstnikuks. Esialgu kaldus valik ehituskunsti poole, kuid loomupärane kiindumus suunas kunstiteele. Silvi Väljal lõpetas ERKI, pälvides kõrge hinnangu diplomitööna valminud illustratsioonide eest A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus”…
-
Reet Varblane: Iga looja, kunstniku ümber, iseäranis kui ta on juba pikemalt tegutsenud, tekib kihistus või väli, mille najal kujuneb tema loojaidentiteet. Tema loomingu tundjad kipuvad seda juba ette määratlema: näiteks vaadatakse Evald Okase loomingut akadeemilise kunsti võtmes, Mare Trallat feministlikus, Marco Laimret radikaalselt kriitilise mõtlemise kontekstis jne. Jarõna Ilo puhul tulevad silme ette tema võimsad täpse kujundiga realistlikud joonistused. Mind on ikka huvitanud, kas ja…
-
Veel toimumata sündmustest lisan siia arenduskeskuse korraldatava Eesti videokunstnike filmiklubi „Frieze” ürituse kaasamise New Yorgi messi ametlikku programmi mais 2014. Nädal tagasi kinnitati ametlikult Maarja Oviir-Neivelt Tate’i muuseumi Venemaa ja Ida-Euroopa ostukomisjoni liikmeks. Iga sündmus ja tunnustus on oluline verstapost kunstnikele ning suur panus Eesti nüüdiskunsti maine tõstmisse viimastel aastatel. Kuivõrd maineehitamine kommertssfääris on alles algusjärgus, pean preemiate kõrval sama tähtsaks uue põlvkonna kunstivahendajate koolitamist, rahvusvahelist…
-
Anna Hõbemäe Draakoni galerii väljapanek oli üles ehitatud nupukalt lihtsale kontseptsioonile, mis jättis külastajale kogemise-kogemuse võimalikud suunad suuresti vabaks. Pressitekstis esitatud kontseptsiooni mõjulepääsemist takistasid vaid pikad keelt painutavad sõnad, mis tekitasid liigset infomüra ning näituses eneses õigustust ei leidnud. Esitatud oli viis abstraktset maastikumaali, mis sobitusid üpris hästi muidu nii laialivalguva arhitektuuriga galeriisse. Hõbemäe maalilaad meenutab impressionismi ja ekspressionismi elujõulist järglast: esimeselt on see pärinud muljelisuse,…
-
Hobusepea väljapaneku põhimaht on fotograafiline kehand. Galerii esimesel korrusel eksponeeritakse kolmest 3D-fotost koosnevat seeriat „attahk läbi seina kõrvalasuvasse ruumi”. Fotode abil on saab külastaja „vaadata läbi seina”. Nii avaneb 3D-prillidega ruumiline pilt Hobusepea galerii tagumisse ruumi, kõrval asuvasse A-galeriisse, kolmanda seina taga on vaade trepile ja seinale maalitud aktile. Neljandas suunas võib näha läbi galeriiakende Hobusepea tänavale ning üle tee jäävat Venemaa Föderatsiooni saatkonna hoonet. Kas…
-
Esimene, mõneti kunstiväline tõik, mis meenub, on see, et Herald Eelma on ühe suure kunstnike dünastia patriarh: tema perekonnas on olnud ja on vähemalt kuus tuntud kunstnikku. Kõrvalepõikena olgu öeldud, et Herald Eelma pojad Kaarel ja Pärtel Eelma on teinud praeguste näituste kujunduse, mida puänteerib kaks varase graafika suurendust: „Pühapäev” II (1972) ja „Illusioon” (1971), Kaarel Eelma on ka Tallinna Kunstihoone aastanäituse kujundaja. Selliseid sugulussidemetega seotud…
