Kunst
-
Õnnelikud üheksakümnendad
Krista Roosi: „1990ndad oli suur muudatuste aeg, nii sai oma ideid rakendada, ilma et keegi oleks ülaltpoolt sekkunud.“
Kuni 19. IX on Nooruse galeriis väljapanek Tartu kõrgema kunstikooli esimesest viieteistkümnest aastast. Tartu kunstikool ehk keskastme ametikool on Tartus tegutsenud 1950. aastast peale, kui kunstikõrgharidus Tallinna viidi, 1960. aastast Tartu kunstikooli nime all. Mõte ka kunstikõrgharidust andma hakata ehk siis kaheastmelisest koolist tekkis aga juba kakskümmend viis…5 minutit -
Pilgutuse puudutus
Diana Tamane näitus „Puudutuse tüpoloogia“ Tartu Kunstimajas kuni 20. IX.
Sõnadel „puutumine“ ja „puudumine“ on etümoloogiasõnaraamatu järgi ühine tüvi. Ma ei tea, kas Diana Tamane oma näitusele pealkirja valides seda endale teadvustas, kuid mind ahvatleb see hämmastav ühtelangevus edasi mõtlema, „puudutuse“ mõiste tähendusvälja pseudosemantiliselt laiendama. Mida teeb verbile „puuduma/puutuma“ lisatud ta-liide? See muudab verbi transitiivseks (vrd: tekitama, kasvatama, istutama), aga lisab ka tegevusele korduvuse aspekti (vrd: hüpitama,…3 minutit -
Kunstiakadeemia ametlike ettekannete ja liitmiste küüsis
Mart Kalm: „Me ei valmista kunstnikke ainult Padavere vallale, vaid kogu maailmale.“
Kunstiteadlane, akadeemik Mart Kalm on olnud kunstiakadeemiaga seotud alates 1992. aastast. Ta on olnud kunstiteaduse instituudi ja (kunsti)teaduslike projektide eesotsas, töötanud dekaani ja prorektorina, tänavu kevadest juhib Kalm kunstiakadeemiat rektorina.
Merle Karro-Kalberg: Alustame päevakajalise teemaga Gunnar Oki kõrgharidusalase ettekande tuules. Kunstiakadeemia soovitatakse liita Tallinna ülikooliga. Mida sellest arvata?
Mart Kalm: Valdav enamik seisukohti on sellised,…9 minutit -
Ulvi Haagenseni „Pesunöör“ pakub minimalistlikus ruumilisuses tasapinnaliste teostega harjunud vaatajasilmale vaheldust.Teadvuse hämarala ja kehamotoorika joonerägastik
Kõik triennaali kunstnikud on demokraatlikult eksponeeritud, kuid vaataja ei jõua kõigile väärilist tähelepanu pöörata.
4 minutit -
Must saal valges kuubis
Mare Pedanik: „Uskuge mind, Kumu on imeline koht!“
Eesti Kunstimuuseum (EKM), eelkõige selle peahoone Kumu on ikka pildil olnud: küll seoses Euroopa muuseumi auhinnaga, küll mõne rahvusvahelise näitusega, küll konverentsiga. Kumus on aga üks allüksus, kus on käinud ilmselt kõik, kes kunstist või filmist või ka teatrist huvitatud, kuid millest pole eraldi just kõneldud. See on Kumu auditoorium. Auditooriumi eesotsas on olnud programmijuht Mare Pedanik, kes…5 minutit -
Need, kes ujuvad residentuurist residentuuri
Kunstiresidentuur MoKS ei ole toiminud mitte ainult Mooste ja Liivimaa, vaid lausa rahvusvahelise kultuurikeskusena.
Milleks meile residentuur? Ja milleks neile residentuur? Näiteks võib tuua selle, et nemad, kes elasid MoKSi residentuuris Mooste mõisas, tegid meile, kes me külastame Y-galeriid Tartus, näituse „Need, kes ujuvad metsa(s)“. Kuid milleks seda tarvis? Kunst on inimtegevuse valdkond, mis ei saa lahti küsimustest nagu hulkuv koer kirpudest, sest põhiküsimus „milleks kunst?“,…4 minutit -
Kunst kui osalus ja kogemus
Kunstialane tegevus on kokkusaamise ettekääne, kohtumine on osaluse ja kogemuse alus.
2007. aasta 10. juulil paigutas Šveitsi kunstnik Johannes Gees Zürichi, Berni, St. Galleni, Appenzelli ja Einsiedelni kirikutorni kaugjuhitavad programmeeritud kõlarid, kust kõlas moslemi muessini palvehüüd. Rahvas vaatas hämmeldunult tornide poole, suutmata siiski varjata muiet. Kui aktsioonist oli kakskümmend neli tundi möödas, võttis kunstnik teo eest vastutuse, sai aga süüdistuse „usurahu“ rikkumise eest. Puhkenud diskussioonis…8 minutit -
Surmtõsine poliitiline kunst
„In graafika“ kunstnikud peegeldavad oma riigi probleeme, kuid tegelikult räägivad ühest ja samast.
Näitused Pärnu Linnagaleriis, Endla teatris, kaubamajas Port Artur 2, Pärnu keskraamatukogus, Katlamajas ja Tartu ülikooli Pärnu kolledžis kuni 12. IX. Korraldaja Academia Gustaviana Selts, kunstnikud Maurice Abelman, Kenneth Laing Herdy, Lemon Ye, Wang Xixi, Troubleshooter Prints, Peeter Allik, Toomas Kuusing, Anonymous Boh, Taje Tross, Grafodroom, Raul Meel, Leonhard Lapin, Tõnis Laanemaa, Lukas…4 minutit -
Mis on ühist kunstnikul, koduperenaisel ja nunnal?
Erkki Karo, Rainer Kattel ja Veiko Lember on „Eesti inimarengu aruandes“ (lk 57) veendunud, et üks olulisemaid konkurentsivõime allikaid on riigi suutlikkus oma arengumudel ümber mõtestada. Indrek Ibruse visuaalse kultuuri järjest suurema osatähtsuse käsitluses jääb kõlama, et vaid suutlikuna (kultuuri) arengumudeli ümbermõtestamise korral ei kaota me visuaalsuse rolli kasvu tõttu, kui „hoolitseme selle eest, et visuaalne sisendmaterjal neisse protsessidesse oleks mitmeküllane ning tagaks kultuuri mitmesuguste allhoovuste, mineviku…2 minutit -
Summer of love ja teised legendid
Näituse rõhuasetus subjektiivsele on võimaldanud esile tuua üksikisiku kui kultuuriagendi fenomeni.
Näitus „1995“ EKKMis kuni 6. IX. Kuraatorid Andres Härm ja Hanno Soans, konsultant Marco Laimre, graafiline disainer Martin Pedanik. Kunstnikud Peeter Allik, Allan Hmelnitski, Mati Karmin, Raivo Kelomees ja Sven Kivisildnik, Eve Kiiler, Hasso Krull, Andrus Kõresaar, Marco Laimre, Ly Lestberg, Peeter Linnap, LU:K, Piia Ruber, Piret Räni, Rühm T, Ene-Liis Semper,…4 minutit
