-
Rahvusraamatukogule kuuluva XVII sajandi graafika väljapanek võiks tähelepanu pälvida kahel põhjusel. Laiema üldsusele pole siiani olnud teada, et rahvusraamatukogus on üldse arvestataval määral vanemat vabagraafikat. Enne näitust polnud keegi teadvustanud asjaolu, et nende teoste seas on silmapaistvate meistrite loomingut ja et kohati on tegemist ajastu graafikakunsti kõrgtasemel näidetega.
Ekspositsioon pole küll eriti ulatuslik (163 teost), kuid XVII sajandi estambikunsti põhihoovus, mis on seotud oforditehnika kasutuselevõtuga, on siiski jälgitav.
Kadrioru lossis…
-
Eha Komissarov püstitas küsimuse, kas teki roosal värvil on ka mingit tähendust, ja avaldas arvamust, et see on justkui ainus värv, mis Laimre loomingulise kreedoga ei sobi. Kunstnik lõi selle rünnaku otsustavalt tagasi, tuues näiteid oma vähe tuntud varasemast loomingust. Ja tõepoolest, tite-tibiroosa läheb kokku asjaoluga, mille tõi välja ka Saar: Laimre kasutab palju naiselikuks peetud materjale ja esemeid, lõhkudes sellega meeskunstnikele inkrimineeritud vajadust mässata vaid raua, kivi ja muude…
-
Minu tähelepanu köitis tõsiasi, et sel Laimre näitusel oli kasutatud karmil käel palju pehmeid ja kergesti kärisevaid materjale. Nägime palju tekke, vilti ja veel kord tekke. Teame ka varasemast mõnda Laimre tekiteost, plüüsist hiigelkoeri ja ka seda, et ta on mässinud Barbie-nukke pekirullide sisse. See on eesti meeskunstnike hulgas üsna haruldane. See seltskond tegeleb valdavalt ikka kõvade, külmade, kalkide ja raskete materjalidega, näiteks metall ja asfalt Jüri Okase puhul või…
-
Vestlusel 2. IV meenutas Ain Kaalep, et kui ta esimest korda kohtus Aleksander Suumaniga, oli Stalini surma järel viivuke kergendusaeg. Ilmar Malin tuli Kaalepile Tapale külla ja tõi kaasa oma kursusekaaslase. Külaskäigu ajal juhtus lõbus seik. Kaalepil oli siis tavaks saata oma naise tütrele omajoonistatud piltidega kaardikesi. Seekord kasutas ta juhust ja palus seda teha kunstnikel. ?Küll nägid vaeva?, mäletab luuletaja.
Suumani portree kirjamehest endast sai aga seevastu valmis imekähku.…
-
Selline tulemus ning EKLi üldine vanusestruktuur, kus neid ?noorliikmeid? on ca 1000 liikmest vaid 70, räägib üsna selget keelt selle organisatsiooni uuenemisega seotud probleemidest. Liikmeskonna uuenemine võiks olla üks küsimusi, millele EKL peaks senisest edaspidi rohkem tähelepanu pöörama, sest esiteks sõltub sellest organisatsiooni jätkusuutlikkus, teiselt poolt aga soodustab see mingitegi sotsiaalsete garantiide andmisega ? kui see roll EKLil muidugi tekib ? eesti noorema kunsti arengut.
Kuid selline põlvkondliku lõhe ja…
-
Teiseks oluliseks sündmuseks tõuseb enam kui neli aastat välja töötatud loovisikute ja loomeliitude seaduse vastuvõtmine lähiajal. Senini eksisteeris EKL kui iga teine mittetulundusühing ja riigil ei olnud kunstnike ja loomeliitude ees mingeid kohustusi. Ühena vähestest Euroopa kunstnike organisatsioonidest on Eesti Kunstnike Liit sunnitud oma organisatsiooniliseks tööks, alaliitude kunstiprojektideks (ka sel aastal jaotati üle 300 000 krooni), aga ka näiteks Tallinna ja Tartu kesksemate näitusesaalide käigushoidmiseks vajalikku raha ise teenima. Praegune…
-
?oti videokunsti näitus ?Nähtamatud väljad? Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 18. IV. Kuraatorid Sue Grierson ja Sarah Felton.
Grierson ja Felton on koondanud 13 ?oti video- ja filmimeediumi kasutavat kunstnikku ühtseks väljapanekuks ?Nähtamatud väljad?; rändnäituseks, mis tutvustab nende kunstnike kaudu ?oti videokunsti nii kodumaal kui ka väljaspool ? Eestis, Jaapanis ja ilmselt mujalgi. Nii tööde kui näitusepaikade valik, aga ka kogu organisatoorne töö on olnud kuraatorite kanda. Ja ometi pole väljapanek…
-
Kunagi alustas Toomas Vint vastandamisega. Põõsastiku pehmesse ainesse tungisid skalpellilõigetena puna-kollased barjääritorud. Ikka oli kohal midagi, mis meid piiras, vahel leebelt, vahel ahistades. Vint ise näis kord leppivat selle koosoluga, kord tundvat hämmastust, kord õõva.
Kuid aastad lähevad ja vastandid sulanduvad, põõsad saavad majadeks, rohulibled katavad aiapinke. Kui kõik algas värviliste torude agressiooniga põõsasmaailma, siis tasapisi hakkab loodus Vindi piltides võtma revan?i, haljas lehestik katab Manhattani pilvelõhkujad. Siis aga selgub…
-
Arvan, et minu jaoks see ei ole eriline probleem olnud, igatahes ma ei ole dualistliku autoripositsiooni üle mõtteid mõlgutanud. Kõrvaltvaatajale tunduks loogiline lavastaja ja trupi vahekord: tark kirjanik paneb rumala kunstniku misanstseenid paika. Mina sellesse mudelisse küll ei taha uskuda, pigem on tegemist kahe üsna erinevat ametit ja oskusi omava tüübiga, kes ajavad ühte asja. Kui rühmituse all mõelda sarnaste tõekspidamiste ja ideaalidega autoreid, kes mingitel kolmandatel põhjustel (majanduslikel, geograafilistel…
-
Graafikute osavõtt on olnud elav: 1988. aastal 36, 2001. aastal 32, tänavu 30. Eksponeeritud töid on vastavalt 81, 69 ja 65. Nagu arvudki näitavad, kutsus esimene näitus esile suurima elevuse. Ei saa aga öelda, et järgmised väljapanekud oleksid olnud vähem huvitavad ja konkurents nõrgem. Märtsis, Wiiralti sünnikuul, toimuvad näitused rahvusraamatukogus eelnevad septembris avatavale Tallinna rahvusvahelisele graafikatriennaalile.
Esimese Wiiralti preemia sai Vive Tolli, kes oli parasjagu eriti heas tööhoos, uuendanud 1980ndate…
-
Rait Pärg on kogu aeg aktsioonis, korraldab ja askeldab midagi, aga ei personaal- ega rühmanäitustel ta nii väga palju ei esine. Tema näol on tegemist andunud kunst-kuulub-rahvale-idee propageerijaga. Meenutagem Pärja masside tähelepanu pälvinud monumente (Valgre, SS-mundris mees), tema korraldanud skulptuuripäevi ja selle tulemusena sündinud skulptuuride alleed Pärnus, Pärnu linnale välja pakutud monumentide ja skulptuuride kontseptsiooni. See aga ei tähenda, et ta olekski pälvinud jäägitu rahva armastuse: mundrimees tekitas poliitilise skandaali,…
-
Siinne arvamuste kogum soolalaos avatud Marco (endine Marko) Laimre näituse ?Küsimused ja vastused? kohta on sündinud EKA kunstiteadlaste kriitikaseminari raames. Seega on mingis mõttes tegemist eksperimendiga ning minul kui seminari juhatajal on selles ettevõtmises olnud veidi teistsugune positsioon kui üliõpilastel. Kõigepealt oli see minu mõte, et kasutada Laimre näitust, ning ka tekstikatkete valimine ja rittaseadmine on minu võimupositsiooni kasutamise tulemus. Et aga järgnev arvamuste kaleidoskoop sisse juhatada, tahaksin astuda dialoogi…
-
Marc Quinni ?Alison Lapper Pregnant? võistles finaalis Thomas Schutte’i plastikmaterjalist teosega ?Hotel for the Birds?. Portreteeritud kunstnik ise käsitleb oma keha järgi modelleeritud skulptuuri kui ?moodsat austusavaldust naiselikkusele, emadusele ja invaliidsusele?. Lapper on sündinud 1965. aastal, ta on ka ise kunstnik, kel on kaasasündinud füüsiline puue: kunstnik on käteta ning ta jalad on ebaloomulikult lühikesed. Lapper lõpetas kiitusega Brightoni ülikooli, tänaseks on ta esinenud mitmetel personaal- ja grupinäitustel.
Skulptor Marc…
-
Näitus Rüütelkonna hoones on kestnud juba viis kuud ning tal on olnud menu. Suurel määral on see ka teiste muuseumide ja eriti erakogujate teene, kelle tööd moodustavad poole ekspositsioonist. See on kujundaja Toomas Reinu teene, kes organiseeris rikkaliku materjali harmooniliseks tervikuks. Suur tänu neile, kes on näitust entusiastlikult propageerinud ? alates Sirbi peatoimetajast Mihkel Mutist ja lõpetades Rael Arteliga ajakirja Loodus veebruarinumbris. Suur tänu kõigile, kes näitusekülastajatega kohtuma tulid ja…
-
Kotkas nokib geeniuse tattiSellised asjadkuuluvad meie elu juurdesurm ka ei aita
Kivisildnik
Vaala galeriis on näha maalid on ajavahemikust 1984 ? 2004. Nõnda võtab Ilmar Kruusamäe kokku oma loomamaalide pildiraamatu, kõrvutades ning vastandades neid inimmaailmaga. Sümbolistlikult mõjub ka aasta 1984, mis Orwellile vihjates motiveerib meid mõistma ja mõtestama teatud situatsioone allegooriate ja metafooride kaudu. Hüperrealism on mõistukõnelise kunstikeele kõrval märksa primitiivsem ja selgesõnalisem visuaalse keele vorm. 1980. aastate lõpul ärritusid Eesti…
-
Intervjuu Peeter Mudistiga 17. III.
Kuidas jõudsid graafikasse?
Juba instituudis hakkasin natuke proovima, seal sai väljaspool oma tundi veel midagi proovida. Ma siis valisin graafika. Graafika oli tollal popp ala, paljud tahtsid teha. Oli üks pisikest kasvu meister, ei mäleta ta nime, tema näitas põhilise asja ette. Ikka oforti ja külmnõela sai proovitud. Saime õpilaste vanad plaadid. Siis tegin mitmel aastal endale ka uusaastakaardi. Sellise päris oma kaardi tegemine oli…
