Toeta

Kunst

  • Johannes Niemeyer teist korda Kuressaares

    Saksa klassiku maal rippus kogu nõukogude aja Kingissepa linna täitevkomitee esimehe kabinetis – selle autor tehti kindlaks alles 2013. aastal.

    Johannes Niemeyeri näitus „Rannad ja linnad – Baltimaades maalitud pildid (1943)“ Kuressaare lossis kuni 31. VIII.
    Tegelikult see päris nii ei ole: mõnes mõttes on olnud silmapaistev saksa maalikunstnik siin alati kohal. Nimelt rippus tollase Kingissepa linna TSN täitevkomitee (nõukogudeaegne linnavalitsus) esimehe kabineti seinal aastakümneid ilus pastellmaal Lossi…
    Olavi Pesti
    4 minutit

  • Irina Rätsep 16. X 1945 – 9. VIII 2016

    Ootamatult on lahkunud skulptor Irina Rätsep (1969–1982 Jurjeva). Ta sündis Moskvas vene ja poola juurtega haritlasperes ning saabus oma juristidest vanematega Tallinna aastal 1956. Lõpetanud Tallinna 19. keskkooli, astus ta Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, lõpetades õpingud 1972. aastal skulptorina. Samal aastal alustas ta tänini kestnud aktiivset osalemist kunstinäitustel. Pärast kümmet aastat intensiivset kunstnikuelu sai temast 1983. aastal Eesti Kunstnike Liidu liige. Tal oli mitu silmapaistvat isikunäitust: Tallinna Kunstihoone galeriis (1982), algselt…
    2 minutit
  • „Is this gas-fired?“
    XVI Kohila sümpoosion tõi kokku kolmteist kunstnikku kaheksast riigist, sealhulgas Robert Sanderson. Pildil tema käsitsi valmistatud kiilukividest võlvi kujutava töö detailid.
    Evelin Saul

    „Is this gas-fired?“

    Korraldaja tagasivaade tänavusele Kohila keraamikasümpoosionile

    Juss Heinsalu
    3 minutit

  • Viktoriaanlik raudrüü

    Kuigi „Poeesia ja spliini“ väljapanekul ei puudu hariduslik külg, uputatakse vaataja eelkõige ilu sisse.

    „Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel“ Kumu suures saalis kuni 30. X, kuraatorid Eha Komissarov ja Marion Laev.
    Raamatus „Kultuurne inimene“ kirjeldavad etnoloogist autorid Jonas Frykman ja Orvar Löfgren kuninganna Victoria ajastu inimeste mälestuste põhjal tollast kodanlasnaist: „Pereema ja muud naisisikud olid majapidamises nii-öelda hambuni riietatud, nende soomusrüüs polnud ühtegi…
    Kaarin Kivirähk
    3 minutit
  • Kas see on ikka veel aktivism?
    Loomingulise aktivismi vorme on väga erinevaid. Viimase aasta jooksul on loo autor koos ACT UPiga korraldanud erinevaid üritusi ja aktsioone, nii avalikus ruumis kui pisut suletumates keskkondades nagu geiklubid, haiglad, kultuurikeskused, firmade kontorid, konverentsid jne.
    Mare Tralla / ACT UP London / CAAT arhiiv

    Kas see on ikka veel aktivism?

    Pahatihti on nägemus tulevikust pigem düstoopiline kui utoopiline, sest meedia toob meieni palju negatiivseid lugusid, tekitades hirmu ja vaenu.

    Mare Tralla
    10 minutit

  • Ei ole mõtet lõhkuda midagi, mis toimib

    Stacey Koosel: „ Toimetajana ei saa ma lähtuda ainult endast, see ei ole Stacey ajakiri. Ma väljendan eelkõige institutsioonide huve.“

    Järgmisel aastal täitub kunstiajakirjal Estonian Art kakskümmend aastat. Algusest peale on seda välja andnud Eesti Instituut ning nagu ingliskeelne pealkirigi osutab, on tegemist rahvus­vahelisele areenile suunatud väljaandega. Estonian Art ei ole Eesti Instituudi suveniir, küll aga on ajakirjale algusest peale olnud üsna kindlad ootused.…
    Reet Varblane
    7 minutit

  • Leili Muuga 14. XI 1922 – 1. VIII 2016

    Lahkunud on silmapaistev maalija Leili Muuga. Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. aastal Naltšikisse. Aastatel 1940–41 õppis ta Moskva tehnoloogiainstituudis, aastatel 1941–43 töötas Naltšikis kunstiateljees meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943–45 Ordžonikidze (Vladikavkazi) mäe- ja metallurgiainstituudis ning 1945. aastal Leningradi mäeinstituudi IV kursusel. 1946. asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu…
    2 minutit

  • Idealism kui positsioon ja praktika

    Kuigi näitusel on raske ühtset seisukohavõttu näha, on selge, et osalejad usuvad oma tegevusse, ning see teeb neist idealistid.

    Rakenduskunsti näitus „Idealistid” Tallinna Kunstihoones kuni 14. VIII. Kuraator Karin Paulus, kunstnikud Kalle Aasamäe, Andres Ansper, Reet Aus, Rene Haljasmäe, Monika Hint, Madlen Hirtentreu, Sandra Jõgeva, Kadri Jäätma, Erki Kannus, Karmo Kiilmann, Andrei Kormašov, Kraam (Killu Sukmit, Minna Hint), Eva Liisa Kubinyi, Urve Küttner,…
    Keiu Krikmann
    5 minutit

  • Astrid Saare 8. IV 1929 – 14. VII 2016

    Lahkunud on Tartu maalikunstnik, Tartu kunstikooli kauaaegne joonistusõpetaja Astrid Saare (1958. aastani Rammo). Ta sündis Tartus, omandas seal keskhariduse ning alustas 1949. aastal kunstiõpinguid Tartu riiklikus kunstiinstituudis maalikunsti erialal. Kooli lõpetas aga 1955. aastal Tallinnas Eesti riiklikus kunstiinstituudis, kuna kunstialase kõrghariduse andmine koondati Tallinna. Aastatel 1957–1992 töötas Saare Tartu kunstikooli joonistusõpetajana, seejärel kuni pensionile minekuni ka maaliõpetajana. Õpilastele sisendas ta julgust ja oma korrektsusega ka enesekindlust.
    Näitustel…
    1 minut
  • Kellele võõras, kellele oma, aga ikka Pariis
    Eduard Wiiralt. Pariisi motiiv. Värviline puulõige, 1926. Eesti Kunstimuuseum.
    Stanislav Stepaško

    Kellele võõras, kellele oma, aga ikka Pariis

    Kerttu Männiste: „Enamik eesti kunstnikke kujutas Pariisi eemaltvaataja pilgu läbi, kas siis esindus- või turistliku, aga sageli just äärelinna vaatena.“

    Reet Varblane
    6 minutit
Sirp