Kunstnik Olga Žitlina ja inimõiguste aktivisti Andrei Jakimovi välja töötatud lauamängus „Venemaa, võimaluste maa“ kirjeldatakse reeglite, bürokraatia, lõksude ja pettuste labürinti, millest koosneb töömigrantide elu tänapäeva Venemaal. Mängu on mitu korda ajakohastatud ja praegu kasutatakse seda ka Venemaa koolides, et rääkida teismelistega migratsioonist ning ennetada ksenofoobiat. Pildid joonistas kunstnik Anna Tereškina.
Helge Kjellin oma tarkade ja elurõõmsate üliõpilastega 1923. aastal. Kuigi kunstiajaloo alal töötamiseks ja karjääri tegemiseks olid seda õppinud paljudel noortel neidudel väga head eeldused – lai silmaring, keelteoskus, huvi kunstiajaloo vastu ja kõrghariduse saamist toetav perekond, siis lõpetas neist ülikooli vaid mõni üksik, oma erialal ei hakanud aga peaaegu mitte keegi tööle.
Helge Kjellini ajal õppis Tartu ülikoolis kunstiajalugu palju laia silmaringi ja hea võõrkeeleoskusega naisi, kuid nende väljavaated akadeemilises sfääris karjääri teha olid nigelad.
Sarah Schulman kirjutas 2013. aastal raamatu „Vaimu keskklassistumine. Kadunud kujutlusvõime tunnistaja“ („The Gentrification of the Mind. Witness to a lost imagination“, UC Press), kus ta kirjeldab aidsi epideemia mõju New Yorgi kujunemisele. Boheemlaslikust ja protestivaimu täis idealistide New Yorgist on saanud kallis linn, kus kultuur on koondunud suurte institutsioonide ja kaubamärkide alla, kus peaaegu kõik taandatakse ühtlaselt anonüümseks ja individuaalsusega ei osata midagi peale hakata. Ometi on…
Mart Vainre enesedistsipliin on tugev, tundub, et kontseptualist temas on edukalt seljatanud maalijanärvi ja värvidega möllamise soovi.
Mart Vainre näitus „Mullid“ Tallinna Linnagaleriis kuni 4. VI, helikujundus Ekke Västrik.
Mart Vainre näituse „Mullid“ saatetekst ütleb selgelt, et kunstnik imiteerib pintsli ja värvide abil digitaalseid pilditöötlusvahendeid.
Iseenesest pole maalikunsti klammerdumine teiste meediumide külge (eriti nende, kustpoolt maal on eksistentsiaalset ohtu tajunud) midagi uut. Alates esimeste dagerrotüüpide…
On lahkunud üks eesti vanemaid skulptoreid Juta Eskel (sünninimi Parm, 1939–1951 Mullari). Tallinnas sündinud, lõpetas ta siin koos tulevase abikaasa Albert Eskeli ning mitme teise oma põlvkonna tuntud kunstnikuga 1948. aastal Tallinna Riikliku Tarbekunstiinstituudi, ent diplomit talle poliitilistel põhjustel ei antud. Tema isa Raiu Mullari oli silmapaistev vabadussõdalane ning vend Rünno Mullari, andekas matemaatik, saadeti okupatsioonivõimude poolt vangilaagrisse.
Aastail 1948–1952 töötas Juta Eskel mitmes Tallinna koolis joonistusõpetajana,…
Kristjan Raua preemia on kõige vanem (ja järjekindlam) kunstiautasu. Selle puhul on rõhutatud ka, et see on kolleegide auhind ehk et otsuse langetab laiapõhjaline valijaskond – kunstnike liidu volikogu. Ka esitajaskond on laiem kui teiste kunstipreemiate puhul. Iseenesest on see ju ainult hea, iseäranis, kui meie kultuuripoliitika on suuresti suunatud tippude ülesehitamisele ning rahvusvahelisele areenile kipub jõudma suhteliselt ühelaadset kunstimõtlemist ja esteetikat esindav kunst.
Aga sellel on…
Kõige tuntumad ja krestomaatilisemad on Rirkrit Tiravanija tai köögi abil osadust genereerivad ruumid, hübriidsed installatsioon-performance’id, kus valmistatakse tasuta roogi ja tekitatakse niimoodi kunstikeskkonna külastajatele elava suhtlusega utoopiline heatahtlikkuse mikrosaareke.
Kas tugevama kunstikriitikadistsipliini huvides tuleb Bourriaud’ moodi taas universalismi poole püüelda ja kunstikultuur ühtseks represseerida? Aga millise argumendi jõuga?
Näitusel „Tõe ja õiguse inimesed“ esitatud töödes puudub täielikult see mõõde, mille Maarja Vaino on oma suurepärases doktoritöös koondanud kosmilise helisemise mõistesse.
On lahkunud graafik ja akvarellist Ivar Tõnurist.
Ivar Tõnurist sündis Rakveres arsti perekonnas. Keskkooli lõpetas ta Paides 1956. aastal ja asus seejärel õppima Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas graafikuna 1963. aastal. 1960. aastatel osales ta plakatižanri uuenemisprotsessis. 1966. aastal oli ta Raoul Koigi kõrval Ants Laikmaa nimelise kunstistuudio asutajaid Tallinna kultuuriülikooli juures. Aastail 1968–1973 töötas ta ERKIs õppejõuna, seejärel tegutses vabakunstnikuna Tallinnas, Viljandis ja Paides.
Tõnurist on loonud…
Teatame kurbusega, et pärast rasket haigust lahkus Eesti Kunstnike Liidu kauaaegne töötaja Andres Liiv.
Andres Liiv asus 1991. aastal tööle Eesti Kunstifondi direktori asetäitjana, aastatel 1992–1996 töötas kunstifondi direktori ja 1995–1996 kunstikombinaadi Ars direktorina. 1996. aastal asus Liiv tööle Eesti Kunstnike Liidu majandusnõuniku ja 1999–2009 kunstnike liidu haldusdirektorina. Ka pärast pensionile siirdumist aitas Andres Liiv koordineerida EKLi suurkogu ja andis ikka nõu, sest ta oli tõeline mälupank,…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.