Harri Olavi Leppänen
13. III 1952 – 13.XII 2017
Ootamatult lahkus meie hulgast soome kunstnik-graafik-litomeister ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige Harri Leppänen.
Harri Leppänen oli legendaarse soome graafikastuudio Imprimo üks asutajatest. Soome esimene iseseisev kommertsgraafika stuudio tegi Soome kunstimaailmas revolutsiooni. Senine enamjaolt väikeseformaadiline monotoonne graafika muutus suureformaadiliseks ja värviliseks. Imprimos käidi trükkimas Eestistki: Jüri Okas, Siim-Tanel Annus ja Leonhard Lapin.
Üheksakümnendatel lõpetas Imprimo tegevuse. Harri läks edasi, lõi oma graafikastuudio…
Marco Laimre: „Tahaksin rääkida millestki, mis ei oleks ainult nimetamine, vaid ka teistmoodi olemine, teistmoodi metoodika, üleüldse teistmoodi suhtumine. Sellepärast pakubki mulle huvi sport-art.“
Täna avatakse Tallinna Kunstihoones Marco Laimre isikunäitus „MOTOR“ („Mootor“), mis visualiseerib kunstniku läbielatud sissevaadet garaažikultuuri, tegeleb selle alalise isetegemise ja -leiutamise maailma analüüsiga ning otsib ühendusi hobispordi ja isikliku kunstipraktika vahel.
Sa oled tuntud tüütus, kõigi ja kõige kahtluse alla…
Tänavune Füürer Praissi saaja on selgunud. Mõlemad kandidaadid – Mari Kartau ja Jüri Ojaver – ei ole mitte ainult head kunstnikud, vaid lausa legendaarsed kunstiväljal kõndijad, omapäi käivad kassid. Kumma kasuks otsustasite?
Füürer Praissi võitsid nii Jüri Ojaver kui ka Mari Kartau. Nomineerimine ja sellele järgnenud auhindamine on Metropoli galerii tunnustus mõlemale. Kartau ja Ojaver on kanged omaenda raja käimisega silma paistnud, hea huumorimeelega, kuid ka tõsiste…
Vasif Kortun: „Kunstiinstitutsioon tuleb panna toimima nii, et tekiks dialoog, et külastajad teaksid, et ka neid kuulatakse.“
Vasif Kortun on rahvusvaheliselt tunnustatud kuraator: ta on kaks korda kureerinud İstanbuli (1995 ja 2005) ja üks kord Taipei biennaali (2008), kaks korda Türgi väljapanekut São Paulo (1994 ja 1998) ja üks kord Veneetsia biennaalil (2007), kus ta on kureerinud ka Araabia Ühendemiraatide paviljoni (2001). 1994. aastal asutas…
Eesti Teadusagentuuri korraldataval iga-aastasel üliõpilaste teadustööde konkursil pälvis seekord esimest korda doktoritöö kategoorias ühe kahest esimesest preemiast kunstidoktori uurimus, Carla Castiajo väitekiri „Puhtus ja promiskuiteet. Juuksed kui kunsti ja ehtekunsti materjal“.
Kas see tähendab, et kunstivalla doktoritöid, mille raskuskese on ikkagi ennekõike kunstiteosel (installatsioonil, objektil, videol jne), kuigi selle kirjalik osa peab vastama teadusliku uurimuse tasemele (see on siiski põhiteost toetav lisand), on hakatud sama tõsiselt võtma…
28. novembril suri Kopenhaagenis Frederiksbergi hooldekodus rahulikult, olles lõpuni meeleerk, kunstiühingu Pallas auliige, viimaseid meie seas elanud kunstnikke, kel oli võimalus õppida kõrgemas kunstikoolis Pallas, Lydia Nordentoft Lavrov.
Lavrov sündis Narvas, õppis aastatel 1942–1944 Tartus Pallases peamiselt Aleksander Vardi ja Johannes Võerahansu käe all. 1944. aastal oli ta sunnitud pagema Poola kaudu Taani. Hiljem täiendas end kunsti alal Kopenhaagenis, Pariisis ja Stockholmis. Esimesed esinemised näitustel leidsid aset…
Eesti klaasikunsti tugevus peitub kunstniku isikupärases väljendusviisis ja tehnoloogia valdamises. Klaasifirmade, arhitektide ja kunstnike koostöö aitaks realiseerida materjali ja ka loojate potentsiaali.
Klaasi näeb avalikus ruumis iga aastaga üha rohkem: fassaadid, ootepaviljonid, tõkked, infotahvlid, kunstiobjektid jne. Suured klaasfassaadid ja nende ühetaolisus tekitavad aga võõristust. Üha sagedamini on vaja leida võimalusi valguse filtreerimiseks, läbipaistvuse vähendamiseks, millegi varjamiseks või ka selleks, et klaasi kui ehitusmaterjali muuta…
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Külm-kuum“ Kultuurikatla koridor-klubis ja suitsukäikudes kuni 10. XII. Kuraator Sofi Aršas, kujundaja Riina Degtjarenko, graafiline disain Piret Räni; Tiina Sarapu näitus „Case study“ Hopis 16. XI – 6. XII ja Maie Mikof-Liiviku näitus „Kuumuskindel“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis…
Art Allmäe näitus annab märku ühest muutusest Eesti nüüdiskunstis – geopoliitilisest pöördest.
Art Allmäe näitus „Paint it Black II“ ehk „Värvige see mustaks II“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 14. I 2018.
Art Allmäe näituseprojektid „Cold War /Xолодная война“ („Külm sõda“, 2014) ja „Paint it Black“ („Värvige see mustaks“, 2017) on harva esinev nähtus teiste praeguste Ida-Euroopa päritolu kunstiteoste keskel, mis puudutavad geopoliitikat, sest põhinevad kindla sihtmärgiga vastasseisul…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
tõrjub kõik rünnakud ja katsed pääseda vabadusse.Sten Eltermaa
Tiina Sarapu teostele omane täpselt häälestatud meeleseisund tuli esile ka Hopi näitusel „Case study“.Tiina Sarapu